Ministeerium kavatseb kütuseaktsiisi laekumise prognoosi tõsta

Rahandusministeerium. Foto: Teet Malsroos/Scanpix

Kuigi Eesti kütusefirmad on ähvardanud, et Eesti riigil jääb tänavu kütuseaktsiisi tõusu tõttu saamata kuni 35 miljonit eurot makse, kavatseb rahandusministeerium hoopis kütuseaktsiisi laekumise prognoosi tõsta.

Maksu- ja tolliameti andmetel on tänavu kaheksa kuuga kütuseaktsiisi laekumine suurenenud aastaga 14 protsenti. Augustis kasvas laekumine mullusega võrreldes ligi 12 protsenti. «Kuna laekumine on ületanud meie ootusi, kavatseme peagi prognoosi ülespoole korrigeerida,» ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu teisipäevasel pressikonverentsil.

Ta tõi välja, et paljuräägitud piirikaubanduse mõju kütuseaktsiisi laekumisele on tänavu olnud pigem väike, jäädes terve aasta lõikes 5 miljoni euro piiresse. Ministeeriumi prognoosi kohaselt soetatakse Lätist ja Leedust aasta lõpuks hinnanguliselt vaid ligi 2 protsenti diislikütusest. Olerexi juhatuse liige Alan Vaht on varem BNS-ile rääkinud, et see näitaja on 11-13 protsenti.

Vahti sõnul jääb riigil kütuseaktsiisi tõusu tõttu tänavu saamata kuni 35 miljonit eurot vähem käibe- ja aktsiisimaksu kui eelarves planeeritud.

Vaht on prognoosinud, et seniste andmete alusel jääb augustikuu viimaseks, kus aktsiisilaekumine on koos veebruarikuise suure ülelaekumisega veel 1 protsendiga plussis ning seega vajub riigieelarve septembrikuuga juba miinusesse.

Eesti Tööandjate Keskliit on varem nõudnud, et riik langetaks kütuseaktsiisi eelmise aasta tasemele, kuna aktsiisi tõstmine tänavu veebruaris ei ole suurendanud maksulaekumist, küll aga on sellel väga negatiivne mõju ettevõtluskeskkonnale.

Kütuseaktsiis tõusis 1. veebruarist 2016 bensiinile 10 protsenti ja diislikütusele 14 protsenti. Praegu on aktsiisimäärad vastavalt 46,5 senti liitrilt ja 44,8 senti liitrilt.