Rootsi pealinna kiiresti kasvav elanike arv ja sellega kaasnev kinnisvarabuum võivad saada tõsiseks takistuseks idufirmade arengule linnas, kus on näiteks sündinud Spotify, mille juhid ütlesid aprillikuus, et kui olukord ei parane, lähevad nad mujale.
Kuigi Stockholm rõhub oma reklaamis alustavatele idufirmadele, et tegemist on asukohaga, mis asub maailma kõige innovaatilisemas piirkonnas, viidates sellega nt Spotify ja Skype'i sünnile -, on selle kõige juures üks suur probleem, vahendab Financial Times. Juba täna seal tegutsevad idufirmad näevad kurja vaeva, et oma töötajatele elamispinda leida.
Maailma suurima muusikastriimimise keskkonna Spotify omanikud ähvardasid aprillikuus oma tegevuse mujale viia, kuna Stockholmi kinnisvarapuudus võib saada tõsiseks takistuseks idufirmade pikemaajalistele kasvuplaanidele.
Viimase aastakümne jooksul on Stockholmi maakonna elanike arv kasvanud 409 000 inimese võrra ehk 18 protsenti. Küll aga ei ole kinnisvaraarendajad järjest kasvava nõudlusega suutnud sammu pidada. Samal perioodil ehitati kogu Rootsis kokku vaid 273 750 uut elamut.
-Kinnisvarahinnad 13 protsenti kasvanud
Stockholmi kinnisvaraliidu juht Billy McCormac kirjeldab, kuidas Stockholmi üüriturg on jõudnud tupikseisu. Need, kellel on täna kehtivad üürilepingud, hoiavad neist kümne küünega kinni ning kellel ei ole ametlikke lepinguid sõlmitud, on nõus maksma mustal turul kinnisvaraga hangeldajatele korralike summasid, et leida endale üüripinda.
Maikuus küündis keskmise Stockholmi piirkonnas asuva maja hind 5,3 miljoni rootsi kroonini ehk 563 000 euroni. Rootsi kinnisvarastatistika koondaja Svensk Maklarstatistiku andmetel tähendab see, et kinnisvarahinnad on piirkonnas aastaga 13 protsenti kasvanud.
Samas Stockholmi kõige prestiižsemas linnaosas, Östermalmis - kus elavad valdavalt aristokraadid, diplomaadid ja tippjuhid -, tuleb juba ruutmeetri eest maksta 100 000 kuni 200 000 Rootsi krooni ehk 10473,62 kuni 20947,23 eurot. Linnaosa kõige kallimal Strandvägeni tänaval maksab näiteks kahe magamistoa ja kolme täiendava toaga korter 45 miljonit Rootsi krooni ehk 4,8 miljonit eurot.
Kinnisvarabuumi hirmus on muidugi Rootsi poliitikakujundajad juba hakanud ka esimesi samme olukorra lahendamiseks astuma. Juunis kehtestas Rootsi finantsinspektsioon riigis kohustusliku hüpoteegi maksu. See tähendab, et iga kinnisvaraomanik, kellel on võetud kodulaen, mis moodustab vähemalt 70 protsenti kinnisvara maksumusest, peab igal aastal maksma riigile kaks protsenti kogu kinnisvara maksumusest.
-Vastukäiv statistika
Analüütikud ennustavad kinnisvaraturu jahenemist hiljemalt sügiseks. Samas kinnisvaramaaklerid räägivad, et juba praegu on näha, kuidas turul kaubeldavate korterite arv on vähenenud. Täiendavat mõju võib sellele avaldada veel ka Suurbritannia otsus EList lahkuda. Enim ennustatakse sellise kinnisvara väärtuse langust, mis ei ole just kõige paremas seisus.
Samas statistika näitab vastukäivaid numbreid. Juuli lõpu seisuga näitas Valueguardi viimase kolme kuu statistika, et keskmiselt on Stockholmis korterite hind langenud 1,5 protsenti ja majade hind 3,6 protsenti. Samas üksnes juulikuu jooksul kasvasid korterite hinnad 3,5 protsenti ja majade hinnad langesid vaid 0,4 protsenti.
Märkimisväärne seejuures on ka asjaolu, et uute elamuhoonte arendusi linnas väga ei ole ja need, mis praegu on arenduses, on pigem suunatud noorematele ja jõukamatele tööinimestele. Näiteks Vasagatani piirkonda ehitatakse ühte 19 korteriga kortermaja, kus 156-ruutmeetrine korter maksab 39,9 miljonit Rootsi krooni ehk 4,18 miljonit eurot.
Millise korteri või maja saab selle hinna eest?
Allikas: propertylistings.ft.com
