/nginx/o/2011/02/03/509647t1h5cee.jpg)
Statoil, Shell ja Transocean sulgevad rahutuste hirmus oma kontoreid Egiptuses, naabermaad kardavad aga mässude levimist üle piiride ning püüavad rahvast meenetega enese poole meelitada, vahendab Forbes.
Naftahiiglased kardavad uusi revolutsioone
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Egiptus toodab 700 000 barrelit naftat päevas ning seni ei ole selle väljavedamisega muret olnud. Ennekõike seetõttu, et sõjavägi, keda viimased 30 aastat on toitnud ja katnud USA ja Saudi Araabia naftadollarid, valvab torujuhet, mis kütuse Euroopasse toimetab.
Mässulised meeleolud liiguvad aga ka teistesse riikidesse ning Alžeerias on rahutustele üles kutsutud 12., Bahreinis 14. ja Liibüas 17. veebruaril.
Et rahutusi ära hoida on Alžeeria ja Liibüa tähtajatult ära keelanud kõik jalgpallimatšid. Bahreini kuningas Hamad bin Isa al-Khalifa on kokku kutsunud Araabiamaade tippkohtumise, et olukorda arutada ning Kuveit on suurendanud oma kodanikele jagatava igakuise taskuraha suurust 3500 dollarini, Abu Dhabi kodanikele lubab valitsus tasuta kodu.
Nnafta- ja gaasiturud on aga närvilised kuna kauplejad mäletavad naftaväljade põlemist Iraagis ja torujuhtmete pommitamist Nigeerias. Esialgu on hinnad kerkinud 10 protsenti.
Alžeeria ja Liibüa toodavad umbes 15 protsenti Euroopa maagaasi varudest, ning sellele lisaks veel 2,8 miljonit barrelit naftat päevas. Liibüa juht Muammar Qadaffi on võimul olnud aga 10 aastat kauem kui Hosni Mubarak Egiptuses.
Forbes hinnangul on kõige plahvatusohtlikum aga Iraan. Sama moodi nagu Egiptuses on ka seal suur ja keskklaas, kellel vaatamata heale haridusele puuduvad tulevikuväljavaated.