Tänane päev võib Egiptuse kuurortides veel rahulik olla, kuid õhtu ja homse eest ei suuda kahjuks keegi vastutada, kirjutab reisikorraldaja Liina Pihu.
Liina Pihu: Egiptusesse sõidavad vaid masohhistid
Lugedes meediast vastakaid sõnumeid Egiptusesse reisimise poolt ja vastu, tekkis tõsine soov inimesi mõistusele kutsuda: kuigi reisikorraldaja võib teid sundida dilemma ette, et kui reisist loobute, ei saa te tagasi kogu raha, oleks praegu Egiptusesse reisida sobilik vaid masohhistidele. Kohe selgitan, miks.
Olles õppinud Lähis-Ida kultuuri, poliitikat ja eluolu ülikoolis, elanud Egiptuses ja tegutsenud Egiptuse turismis viimased neli aastat, usun, et olen kursis tänaval oma õiguste eest seisva egiptlase meelelaadiga.
Seetõttu pean ennatlikuks arvata, et olukord Egiptuses lähiajal normaliseerub, sest nagu teame, ühineb üha rohkem rahvast Hosni Mubaraki vastu ja rahva poole on kuulu järgi juba osaliselt üle läinud ka politsei.
See tähendab, et ka rahulikes, Kairost sadade kilomeetrite kaugusel asuvates kuurortides ja reisisihtkohtades, nagu Hurghada, Sharm el-Sheik ja turistide seas populaarne Luxor, on osa politseinikke juba tööpostidelt lahkunud ja seda võivad iga hetk teha ka ülejäänud.
See omakorda tähendab, et korda enam ei tagata. Võimud lubavad, et täna päeval saadetakse politseinikud tööpostile, kuid jah, täna päeval võib seal veel rahulik olla, ent õhtu ja homse eest ei suuda kahjuks keegi vastutada. Just sel põhjusel ei kehti neisse piirkondadesse rändavatele inimestele enam ka reisikindlustus.
Kui meenutada siinkohal veidi ajalugu – 1997. aastal leidsid 62 turisti Luxoris Hatšepsuti templi juures oma otsa –, siis on põhjust eeldada, et rahutused võivad ohustada turistide elu ka väljaspool otseseid rahutuspiirkondi suuremates linnades.
1997. aastal oli tegemist küll terroriorganisatsiooni korraldatud rünnakuga, kuid kuni riik ei suuda tagada korda tänavatel, ei saa me kindlad olla, kas vastu tulev noortejõuk on paremat ja demokraatlikumat riiki sooviv kodanike grupp või islami fundamentalistide bande.
Kõige suurem oht on tegelikult aga sootuks see, et Mubarakile pole praegu järeltulijat. Rahvas võitleb tema vastu, kuid hetkest, mil ta on sunnitud reaalselt lahkuma, algab tõsine võitlus võimu pärast.
Siia saavad ilmselt segatud nii Moslemi Vennaskond kui ka demokraatiat esindav Mohamed ElBaradei. See tähendab, et kaos ei pruugi väheneda, vaid võib hoopis paisuda, sest pole teada, millise hoiaku võtavad tulevases võimuvõitluses korrakaitsejõud ning milliseks kujunevad uued erakorralised valimised.
Praegu jagunevad Eesti reisikorraldajad kahte lehte: ühed on Egiptusest loobunud, teised aga lähtuvad finantskaalutlustest ja jätkavad riskantseid lende, tuues ettekäändeks asjaolu, et üleriigilist eriolukorda pole välja kuulutatud.
Tuleb märkida, et kui reisikorraldajale on ette teada, et riigi olukord on ebastabiilne, siis ei saa ta pärast kliendile väita, et sõjaolukord on force majeure, ning ka kindlustusfirmad ei hüvita võimalikke õnnetusi reisil kriisikoldesse.
On alust arvata, et iga reisikorraldaja, kes saadab kliendid sihtkohta, vastutab tekkivate probleemide eest, sealhulgas ka varguste, kallaletungide jms eest ise. Muidugi seda vaid juhul, kui reisijad ei kirjuta alla lepingule, kus kinnitavad oma informeeritust olukorra tõsidusest ja võtavad vastutuse enda peale.
Minu siiras soovitus on vältida Egiptusesse sõitmist iga juhul, kui just inimene ise ei igatse adrenaliini tõusu ja võimalikke probleeme. Ärgem unustagem, et juba praegu on Egiptuses osaliselt maas internet ja mobiiliside ning juba on antud teada kaduma läinud inimestest.
Soovitan neil, kes juba plaaninud puhata, nõuda reisikorraldajalt asendusreisi rahulikumasse piirkonda või küsida tagasi suurem osa raha vastavalt kliendi ja reiskorraldaja vahel allkirjastatud reisilepingule.
Isegi kui reisikorraldaja ei soovi seda teha, oleks siiski praegu mõistlikum jätta Egiptusesse lendamata. Kes tahavad praegusel ajal puhata mõnusas rannas ja praadida end päikese käes, neile on headeks valikuteks Iisrael, Jordaania, Araabia Ühendemiraadid ja Tenerife.