/nginx/o/2010/12/28/490159t1he99d.jpg)
Toiduvarud ei pruugi kesta igavesti ning soojad ilmad ja põuaperioodid raskendavad samuti nii mõnegi toiduaine tootmist.
Kümme sööki, mis võivad kliimasoojenemisega toidulaualt kaduda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rannakarbid. Teadlased on hoiatanud, et kui kliimasoojenemine tõusvas trendis jätkub ning seetõttu ka merede temperatuurid tõusevad, aitab soe merevesi surmavatel bakteritel areneda. See omakorda ohustab ka rannakarpe ning enam ei pruugi olla turvaline neid süüa.
Šokolaad. Rahvusvahelise troopilise põllumajanduse keskuse andmeil satuvad kliimasoojenemisega ohtu ka kakaooad, mis on šokolaadi tootmisel põhikomponendiks. Uuring kakaoistanduste kohta Elevandiluurannikul ja Ghanas on näidanud, et kakaopuude kasvatamiseks sobiliku maa hulk võib väheneda kuni poole võrra, juhul kui keskmine temperatuur kasvab 2050. aastaks vaid 2,3 kraadi võrra.
Prantsusmaa veinid. Ekspertide sõnul võib kliimasoojenemine raskendada näiteks Bordeaux’ veinipiirkonna sobilikkust viinamarjakasvatuseks. Soojade temperatuuride mõjul küpsevad viinamarjad kiiresti ning lähevad ühtlasi kiiremini mädanema, kui neid ära ei suudeta korjata. Suvine põud aga takistab viinapuude kasvu.
Pasta. Nisusaaki koristatakse jahedamal hooajal, kuna liialt soojad ilmad pärsivad selle kasvu ja kvaliteeti. Durumnisu on ilmamuutustele eriti vastuvõtlik – liiga palju sademeid võib selle saagi päris ära rikkuda. Eksperdid hoiatavad, et kliimasoojenemise mõjul raskeneb pastatootmine ning see võib meie toidulaualt kaduda.
Lõhe. Lõhe toitub pisikestest karpidest, kuid ookeanide hapestumise tagajärjel karbid surevad ning kaladele jääb toitu aina vähemaks. Plymouthi ülikooli teadlased märgivad, et ookeanid on võrreldes 19. sajandi keskpaigaga muutunud 30 protsendi võrra happelisemaks, kuna vesi absorbeerib süsinikdioksiidi ja kasvuhoonegaase. Tõusvad veetemperatuurid tähendavad seega, et kaladel muutub toitumine ja eluspüsimine raskemaks.
Mesi. Kuna mesilased on niigi haavatav liik, siis kliimasoojenemine ei aita nende püsimajäämisele sugugi mitte kaasa. Kliimasoojenemine raskendab ka mesilaste elu ning võib liigi viia väljasuremiseni.
Kohv. Kliimasoojenemise tagajärjel võib halvimal juhul kuni 99 protsenti kohviistandustest 2080. aastaks muutuda kasvatuskõlbmatuks.
Maapähklid. Pähkliseemneid istutatakse siis, kui pakaselised ilmad on möödas ning mulla temperatuur on tõusnud vähemalt 18 kraadini. Püsivalt soojad ilmad ning põuaperioodid raskendavad aga pähklite kasvamist.
Kirsid. Mida jahedam ilm, seda paremini kirsipuu vilja kannab – kliimasoojenemine ei aita seega kirsikasvatusele kaasa.
Sealiha. Kõrged temperatuurid ja põuaperioodid laastavad sigade toitmiseks kasutatavate põllusaaduste saake. Kui sigadele toitu napib ning seakasvatusega tegelejaid vähemaks jääb, väheneb ka sealiha hulk poelettidel.