Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/05/5798741t1hdd6b.jpg)
Opositsioonipoliitikud ütlevad, et Soomes uuel aastal jõustuvatest maksu- ja toetusemuudatustest saavad kasu vaid need, kellel juba hästi läheb, ning möödunud laupäeval leidis Helsingis aset apoliitiline valitsusvastane demonstratsioon.
Neljapäeval jõudis Soome valitsus pärast pingelisi eelarvekõnelusi kokkuleppele 2017. aasta eelarves, mis toob Soome inimestele nii häid kui ka halbu uudiseid, vahendas Yle. Kuigi Soome riigi järgmise aasta planeeritav eelarvemaht on 55,2 miljardit eurot, arvestatakse juba praegu 5,5-miljardise puudujäägiga. Vähemalt nii seisab Soome rahandusministeeriumi eelarve seletuskirjas.
Nii Soome rahvusringhääling kui ka väljaanded Ilta-Sanomat ja Helsingin Sanomat tegid põhjaliku eelarveanalüüsi, reastamaks need, kes muudatustest enim võidavad ja kaotavad. Tööjõumaksude alandamise järel jääb tööinimestele järgmisel aastal kätte 515 miljonit eurot. See tähendab, et keskmise palga saajale – kelle kuupalk on 3300 eurot – jääb iga kuu taskusse 16 eurot rohkem.
Kuigi riiklikke pensione järgmisel aastal kärbitakse, jääb maksumuudatuste järel ka põhjanaabritest pensionäridele kokku kätte 135 miljonit eurot rohkem. Üle 60-aastastel soomlastel, kes on olnud vähemalt viis aastat tööta, lubatakse jääda osalisele pensionile. See on osa justiits- ja tööhõiveminister Jari Lindströmi (Põlissoomlased) järgi nimetatud Lindströmi reformist.
Kärped ja maksutõusud
Kuigi algul plaaniti tõsta järgmisel aastal ka päevahoiuteenuse hinda, see siiski veel ei jõustu. Kohati neid hindu isegi alandatakse, mistõttu jääb inimestele kümme miljonit eurot tänavusest aastast enam kätte. Küll aga kärbitakse kodus olevate vanemate toetusi.
Samuti vähendatakse tudengitele ja töötutele makstavaid toetusi ning kehtestatakse maksud nii lõbusõidupaatidele kui ka kergsõidukitele. Ühtlasi otsustati kodulaenuintresside maksutagastusele pidur peale tõmmata, mistõttu saavad soomlased järgmisel aastal laenuintressidest senise 55 protsendi asemel tagasi vaid 45 protsenti. Märkimisväärselt tõstetakse tubakaaktsiisi.
Plaanipäraselt alandatakse uutelt autodelt kogutavat maksu. Samas tõstetakse aga kõigilt autoomanikelt kogutavat maksu 36 euro võrra. 2,5 eurosendi võrra kasvab ka kütuseaktsiis bensiiniliitrilt.
Alandatakse pärimise ja kingituste maksu, loobutakse suhkrumaksust ning kavandatud on ka 50 miljoni euro suurune kriisiabipakett põllumeestele. Muuhulgas investeerib Soome valitsus uuel aastal olulise summa ka tuulerõugete vaktsiiniprogrammi, millega riik peaks kokku hoidma 13,6 miljonit eurot ehk 80 000 haiguspäeva, mis vanemad võtavad oma haigete laste põetamiseks.
Kriitikuid terve hulk
Soome uue aasta riigieelarve on juba sattunud opositsioonierakondade terava kriitika alla. Sotsiaaldemokraatide juht Antti Rinne ütles, et valitsus on otsustanud jagada raha neile, kel läheb juba niigi hästi. Ometi nõustus temagi, et näiteks Lindströmi reform ja päevahoiuteenuste hindade jätmine praegusele tasemele on head uudised.
Roheliste juht Ville Niinistö ütles, et koalitsioonivalitsus näitas oma tegelikku nägu, kui otsustas kärpida tudengite ja töötute toetusi. Vasakliidu juht Li Andersson nõustus temaga, lisades, et valitsus jättis kasutamata võimaluse tõsta kodulaenuintresside maksutagastuse määra, mis võiks suurendada investeeringuid infrastruktuuri.
Juba on ohtralt kriitikat saanud ka valitsuse plaan tõsta plaanitust enam omandimaksu, et katta sellega omastehooldajate toetuste tõus. See tähendab, et omandimaksuga on vaja riigieelarvet täita veel 41 miljoni euroga. Kõige valusamini tabab maksutõus neid omanikke, kelle kinnisvara asub niigi kallis piirkonnas, nagu näiteks Helsingi ja selle eeslinnad.
Valitsuse kärpepoliitika tõi möödunud laupäeval Helsingi tänavatele protestijad, demonstratsioonil osales politsei hinnangul kuni 4000 inimest üle riigi. Selle korraldajate sõnul oli protestimarsi eesmärk väljendada pahameelt valitsuse kärpepoliitika üle, mis lööb enim just madala sissetulekuga inimesi.
Ka ütlesid demonstratsioonil osalejad, et praegune valitsusjuht Juha Sipilä (Keskerakond) on muutunud suurettevõtete marionetiks ja seda väljendavat ka tuleva aasta riigieelarve.
--
Kuidas väljenduvad Soome maksu- ja toetusemuudatused arvudes?
- Maksualandamise mõju pensionäridele: iga kuu 1600 eurot pensioni saav soomlane maksab nüüdsest aastas makse 120 eurot vähem.
- Maksutagastus kodulaenuintressidelt: inimene, kellel on 100 000-eurone kodulaen intressimääraga 1,5 protsenti, saab tagasi 45 eurot vähem.
- Tubakaaktsiisi tõus: 6-eurone sigaretipakk hakkab maksma 6,5 eurot.
- Suhkrumaksust loobumine: praegu 2,2 eurot maksev šokolaad hakkab maksma 2 eurot.
- Pärimis- ja kingitusemaksu alandamine: 100 000 euro suuruse pärandi pealt tuleb maksta senisest 800 eurot vähem ja 20 000-eurose kingituse pealt 170 eurot vähem.
- Toetuste alandamine: kõigi riiklike toetuste üldine alandamismäär on 0,85 protsenti iga 100 euro pealt, mis toetusena välja makstakse.
- Töötuskindlustushüvitise vähendamine: senise 500 päeva asemel piiratakse hüvitise maksmist 400 päevale pärast töötuks jäämist.
- Tudengite toetuste alandamine: kuni 87 euro võrra kuus.
- Ravimihüvitiste kärped: mõnede seni sajaprotsendiliselt hüvitatud ravimite, nagu näiteks teise tüübi diabeedi raviks vajalike rohtude hüvitusmäär langeb 65 protsendile.
Allikad: Yle, Soome rahandusministeerium