Kui toiduainete hinnad kerkisid viimasel aastal ligikaudu 25 protsenti, siis ka jaanuaris jätkasid toorained ülespoole liikumist, vahendab finantsvaade.ee blogi.
Toorainete hinnad jätkavad kiiret tõusu
Suurema tõusu tegid läbi puuvill, nisu, liha, riis, kakao ja suhkur. Seejuures kerkis puuvilla hind 24 protsenti, suhkur hüppas aga 30 aasta kõrgeimale tasemele seoses Austraalia ja India varude muredega.
Selline toorme kallinemine võis olla positiivne investoritele ja futuuride kauplejatele, kuid reaalne majandus on pidanud maksma selle eest kõrget hinda.
Toiduainete hinnatõus on avaldanud survet arenevate riikide makromajandustele ja hiljuti toonud kaasa massilisi rahutusi Lähis-Ida regioonis.
Sündmused on seal arenenud nii kaugele, et Egiptuse ja Tuneesia protestide lained on jõudmas riikidesse nagu Jeemen, Liibanon, Jordaania, Süüria.
Antud regiooni ülestõusul on mitmeid põhjusi ja eri riigil on oma kitsaskohad, kuid üks ühine probleem on kindlasti ohjeldamatu inflatsioon.
Väärib äramärkimist fakt, et näiteks Egiptus toob sisse 40 protsenti vajalikest toiduainetest ja on ühtlasi ka suurim nisu importija maailmas.
Pole ka ime, et hindade tõustes muutus baastoodete soetamine inimestele ülejõukäivaks ja kutsus rahva seas esile suurt pahameeletormi.
Toiduained muutuvad aina raskemini hangitavaks paljudes piirkondades ja kinnitust nende kallinemisest annab toiduhinna indeks (FAO Food Price Index), mis esindab 55 esmatähtsat toiduainet. See indeks tõusis jaanuarikuus ajaloo kõige kõrgemale tasemele.
Võiks spekuleerida ka selles osas, et inflatsioon on ühest küljest tingitud globaalsest lõdvast rahapoliitikast ning keskpankade rahatrükist.
Sellise rahapakkumise suurendamise tagajärjel tekib olukord, kus liiga palju raha ajab taga piiratud koguses tooteid, mis on ka turuspekulatsiooni suurenemise üks põhjuseid.
Ei ole ka välistatud, et taoline laiapõhjaline toorainete kallinemine võib muutuda globaalseks inflatsiooni laineks, mis ükskord tabab kõiki.