Füsioterapeut: tallatugi aitab jalahädade vastu vaid ajutiselt

Geelist sisetald aitab leevendada kõrgete kontsade koormust jalale. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Füsioterapeut rõhutab, et jalanõudesse paigutatav sisetald või tallatugi võib küll jalavaevusi leevendada, ent tegu on siiski vaid abinõuga, mis pikaaegsetest ja raskekujulistest probleemidest ei päästa.

Tartu ülikooli kliinikumi füsioterapeudi Maria Suitsu sõnul on levinumad jalavaevused, millega inimesed spetsialisti juurde jõuavad, hüppeliigese deformatsioonid, hallux valgus ehk varbakont, omandatud lampjalgsus ja eespöia valud.

Vahel määravad ortopeedid ja arstid tallatugesid ka põlve- või puusavalude leevendamiseks, sportlaste puhul sageli ka sääre eesmise luu sündroomi puhul. Sportlastel on koormus enamasti nii intensiivne, et nad vajavad lihtsalt jalgadele leevendust.

Suits märkis, et tihti mängib jalavaevuste tekkimisel rolli eluviis – kui näiteks pagar, kondiiter või mõne muu seisva töö tegija on sunnitud 8–12 tundi külmal betoonpõrandal jalgel olema, paneb see tervisele paraja põntsu. See mõjutab kogu labajalga ja keha üldist asendit.

Kui jalale tallatugi alla panna, on sellega võimalik muuta alajäsemete telge alates hüppeliigesest. Suitsu kinnitusel tuleb rõhutada, et igasugune tugi ja tald on eelkõige abivahend valude ärahoidmiseks ja leevendamiseks. Tallatoega saab anda jalale soovitud asendi, ka vaevused võivad leeveneda, aga kui toed ära võtta, siis jalg ei säilita seda asendit.

Suuremate vaevuste puhul peaks pöörduma füsioterapeudi või vastava spetsialisti poole, kes oskab soovitada näiteks valusid leevendavaid harjutusi.