/nginx/o/2016/06/07/5485423t1h41f0.jpg)
Selle aasta suvel töötasid Narva elektrijaamad ühtlasemas režiimis ja stabiilsema tootmiskoormusega, mis on iseloomulik pigem talvekuudele. Elektrit eksporditi naaberriikidesse üle 750 gigavatt-tunni.
Narva elektrijaamadel oli usin ekspordisuvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Elektri tootmismaht Narva elektrijaamades oli kolme kuu jooksul - juunist kuni septembrini - 2118 gigavatt-tundi, mis on 710 gigavatt-tundi ehk 50 protsenti rohkem kui 2015. aastal samal ajal. Esines ka mitmepäevaseid perioode, kus tootmismaht oli praktiliselt maksimaalne, » rääkis Enefit Energiatootmise juhatuse esimees Tõnu Aas.
Elektritootmise mahu suurenemine on tingitud mitme teguri koosmõjust nagu CO2 kvoodi maksumus, põlevkivitööstuse paindliku maksustamise süsteemi rakendumine ja soodne turuseis.
Elektri turuhind oli sel suvel eelmise aastaga võrreldes kõrgem ka Põhjamaades, mis tõstis elektri turuhinda samuti Eestis. Kõrgema elektri turuhinna Põhjamaades põhjustasid suurte tuumajaamade hooldused, madalam hüdroreservuaaride tase ning väiksem tuuleenergia kogus võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.
Lisaks tootmismahu kasvatamisele andsid need asjaolud ettevõttele võimaluse toota elektrit ka sujuvamal töörežiimil. See tähendab, et vähenesid energiaplokkide allakoormamised öösiti ja puhkepäevadel.
Eesti eksportis juuni algusest kuni augusti lõpuni ligikaudu 0,8 teravatt-tundi elektrit. Sellest ligi 60 gigavatt-tundi liikus Soome ja ülejäänud Lätti.