Esimesed sõidujagajad on asunud tulusid näitama

Taksoäpid Uber ja Taxify Foto: Liis Treismann

Sõidujagamine ehk mitteametlik reisijatevedu on Eestis veel seadustamata, kuid riik on asunud sellelt teenima esimesi maksulaekumisi.

Eestis vahendavad varjamatult sellist tegevust hetkel vähemalt kolm vahendusettevõtet: rahvusvaheliselt tuntuim neist on Uber, kohaliku turuliidri rolli naudib Taxify ning lisaks veel väiksemad äpifirmad nagu Wisemile. Nende kannul on lubanud plafoonid oma sõidukeilt maha võtta ka näiteks Elektritakso.

Kokku vurab Eesti teedel hinnanguliselt 200-300 sõidujagajat, Taxify hinnangul on nende vahendada ligi kolm korda rohkem sõidujagajaid kui Uberil. Keegi ei usu enam algiideed, et nad jagavad reisijatega oma igapäevasõite, sestap on ka riigikogus valmivas eelnõus asutud sellist ettevõtluse vormi nimetama kokkuleppeveoks – lisateenimise võimaluseks igaühele, kellel taust ja auto enam-vähem korras.

Jõustruktuurid pole poolpõrandaalusest tegevusest end seni väga heidutada lasknud, küll aga on maksu- ja tolliamet pea tööle pannud ja loonud võimaluse vähemalt oma sõitude eest teenitud tulu pealt maksud ära maksta. Uberiga on koostöö laabunud isegi nii kaugele, et soovi korral liiguvad selle äpist sõidutasud otse maksuametile.

Ja maksuameti tööl on tõesti esimesed viljad käes. Tõsi, esialgu üsna kribud. Nimelt selgub, et Uberi ja Taxify platvormi kaudu teenitud tulu deklareeris 2015. aasta kohta kokku 62 eraisikut.

Kokku näitasid nad tulu 70 000 euro ulatuses ehk keskmiselt aastas ühe isiku kohta 1120 eurot ja kuus seega 93 eurot. Pole just suured näitajad, kuid sõidujagamine sai Eestis hoo sisse alles möödunud aasta keskpaiku ning tegemist on ju idee poolest tõesti lisateenistusega põhitöö kõrvalt.

Maksu- ja tolliameti esindaja Rainer Lauritsa sõnul kasutas umbes kolmandik sõidujagajaist võimalust oma andmed automaatselt eeltäita. Need 20 juhti ongi siis need esimesed linnukesed, kelle sõitude andmed maksuametile automaatselt liiguvad.

«Eeltäitjate hulk ei olnud veel suur, kuid ka võimalikud põhjused on meile teada,» tõdes Laurits.

Esiteks jõudis amet automaatse andmeesitamise lahendusega valmis võrdlemisi vahetult enne deklareerimisperioodi algust ning reageerimisaeg, et anda teada oma soovist andmeid edastada, ei olnud pikk.

Teise põhjusena tõi Laurits välja teada-tuntud tõsiasja, et taksosektor on olnud üldiselt kesise maksuajalooga. «Oma kogemusest aga teame, et puhtalt kontrolliga selles sektoris muutusi ei saavuta, mugav avalik teenus on kontrollist igal juhul efektiivsem viis seatud eesmärke täita,» selgitas ta.

Maksuameti soov ajaga kaasas käia on igati mõistetav ning tegelikult nähtavasti ka soov kellelt iganes ja mis iganes ärilise tegevuse eest – olgu siis saadud altkäemaksud, mittelegaalne sõidujagamine või prostitutsioon - tuluandmeid vastu võtta. Eriti kui sellega peaks kaasas käima deklareerijate soov ja tahe.

Ameti plaan on senist lahendust sõidujagajaile veelgi edasi arendada, et ka FIE-st erinevate platvormide kasutajad saaksid sarnaselt oma tulud deklareerida ning samal ajal ka ettevõtlusega seotud kulusid maha arvata.

«Mõte on, et oma tulu ja kulu andmed saaksid FIE-d saata automaatselt aasta ringi, mitte ainult aasta lõpus,» selgitas Rainer Laurits. Eraisikute puhul jääb ka edaspidi kehtima kord, kus tuludeklaratsiooni eeltäitmine käib vaid korra aastas, mitte igakuiselt.

Uberi Eesti üksuse juht Enn Metsar tervitab koostööd maksuametiga igati ning näitab tema hinnangul Eesti riigiasutuste innovaatilist. «Oleme üheskoos näidanud, et uus tehnoloogia ja riik saavad väga hästi koostööd teha ning tänaseks on mitmed riigid astunud Eesti jälgedes. Näiteks oleme alustanud sarnast koostööd Leedus,» ütles Metsar.

Ka Taxify tuletab ettevõtte esindaja Henrik Raave sõnul kõikidele juhtidele läbiviidava koolituse käigus igaks juhuks maksude tasumise kohustusest ja soovitab juhtidel valida sobilik ettevõtlusvorm vastavalt oma igakuiste sõitude mahule.

Uberiga juba käivitatud automaatne tuluandmete edastamise süsteem tekib Taxify’sse aasta lõpuks.

Riigikogu loodab veel sel aastal vastu võtta ühistranspordiseaduse muudatused, mis legaliseeriksid jõustumisel kokkuleppeveod. Seni näeb seadus ette, et ilma litsentside, lubade, taksomeetri ja sõidukitähisteta pole taksovedu Eestis lubatud.