Ekspert soovitab Eestilt majanduskriisi lahendamist õppida

Eesti lipp. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Eesti, Läti ja Leedu saavad pakkuda teistele riikidele õppetunde, kuidas majanduskriisiga toime tulla, arvab Petersoni Rahvusvahelise Majanduse Instituudi ekspert Anders Åslund.

«Nad [Balti riigid] käitusid vastutustundlikult, et lahendada oma kriis kiiresti ja kohaselt. Nende hiljutisest draamast võivad teised riigid võtta malli, kuidas  finantskriisi ökonoomikaga ja selle poliitilise majandusega toime tulla,» vahendas Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskus Åslundi sõnu.

Balti riigid saavad eksperdi sõnul ennekõike pakkuda radikaalse sisemise devalveerimise õppetunde. Baltikumis ei tekkinud kriisi ajal sotsiaalrahutusi, märkis Åslund. «Nende demokraatlikud, parlamentaarsed süsteemid osutusid täiuslikult võimeliseks kriise lahendama. Devalveerimise asemel püüdlesid nad «sisemise devalveerimise» poole, mis nõudis Balti riikidelt palkade alandamist ja töötajate tootlikkuse tõstmist.» Eestil, Lätil ja Leedul õnnestus avaliku sektori reformide ja palgakärbete teel eelarvepuudujääke vähendada. Tulemuseks oli kiire kriisist väljumine tugeva ekspordi toel.

Baltikumi kogemus on Åslundi sõnul andnud 7 õppetundi.

1. Oma vääringute devalveerimine polnud Balti riikides kunagi vajalik, kuna nad tulid toime sisemise devalveerimise teel. See näitab, et valuuta devalveerimine on liialt ülereklaamitud ravim majandusprobleemide vastu.
2. Arvatav deflatsioonilise tsükli risk polnud tegelikult Baltikumis reaalne. Kuna Eesti, Läti ja Leedu on väikesed avatud majandused, siis on hinnad nendes riikides peamiselt määratud suuremate naabermaade turgude poolt, mistõttu valuutade devalveerimine poleks oluliselt parandanud Balti riikide konkurentsivõimet.
3. Baltikumi kogemus näitab, et nii majanduslikult kui poliitiliselt oli parem kärpida avalikke kulutusi kui tõsta makse.
4. Balti riikide kogemus lükkab ümber müüdi, et jõukad demokraatiad ei suuda poliitilistel põhjustel suuri avalike kulude kärpeid ellu viia.
5. Läti kogemus näitas, et stabiilse valitsuse kasud on liialdatud. Kriisieelne valitsus on harva sobiv kriisivastane valitsus. Viimase kolme aasta jooksul on Lätis toimunud 4 valitsuse muudatust. Nii suutis Läti kiiresti katse- eksituse meetodil moodustada kriisile reageerimiseks sobiliku valitsuse.
6. Radikaalne kriisilahendus on tõenäoliselt populismist edukam poliitiline strateegia tõsiste majanduslike probleemide korral. Seda näitab Läti valitsuskoalitsiooni võit eelmise aasta oktoobri parlamendivalimistel ning paremtsentristlike erakondade võit Leedus 2 aastat varem. Radikaalselt vabaturumajanduslik Eesti valitsus püsis turvaliselt kogu kriisi ajal.
7. Rahvusvaheline makromajanduslik diskursus on olnud pealiskaudne ja isegi kahjulik, mis viitab intellektuaalsele ja moraalsele kriisile. «Mil iganes kriis tekkis, siis rahvusvaheliste majandusteadlaste koor väitis, et see on «täpselt» nagu mõni hiljutine. Tuntud majandusteadlased eesotsas New York Timesi kolumnisti Paul Krugmaniga väitsid, et «Läti on uus Argentiina»,» arvustas Åslund. «Fundamentaalne probleem on kalduvus võtta omaks lühike nimekiri üldistatud fakte, võtmata vaevaks arvestada kõige elementaarsemaid fakte, mis eristavad ühte kriisi teisest.»