/nginx/o/2009/01/09/115208t1hc30e.jpg)
/nginx/o/2011/02/02/509267t1h6324.jpg)
Möödunud aastal Leedus baasi avanud Estonian Air pole ikka veel saanud Vilniuse lennujaamalt lubatud toetust turunduskuludeks, millega viimane lennufirmasid liine avama meelitas.
Estonian Air ootab Leedust turundusabi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2009. aasta algas Leedu lennusektorile tugeva löögiga. 23. jaanuaril esitas 29 miljoni euro suuruse võlakoorma all vaevlev Leedu rahvuslik lennufirma FlyLaL pärast tagasilükatud laenuavaldust ja investorite otsingute läbikukkumist pankrotiavalduse.
Leedu valitsus hakkas kiiresti tegema pingutusi, et meelitada riiki uusi lennufirmasid, ja välja mõtlema võimalusi, kuidas neid uusi liine avama panna.
Lennujaamad saavad lennukompaniisid meelitada mitmete vahenditega, millest üks on soodsad lennujaamamaksud, mida kasutas näiteks Tallinna lennujaam, mistõttu lendab Ryanair praegu Tallinnast mitmesse sihtkohta.
Vilniuse lennujaam kaalus aga lisaks mõtet maksta rahalist «motivatsiooni» turunduskulude katteks. Kuuldavasti reklaamiti selleks otstarbeks välja 15 miljonit litti ehk 4,3 miljonit eurot.
Sellest oleks oma osa pidanud saama ka Estonian Air, kes möödunud aastal Vilniuses oma baasi avas. Estonian Air lendas sealt Amsterdami. Hiljuti teatas ettevõte, et plaanib varsti avada Vilniuse-Berliini liini.
Ometi pole hiljuti Eesti maksumaksja omandisse läinud lennufirma lubatud rahast sentigi näinud.
Estonian Airi kommertsala asepresidendi Rauno Parrase sõnul ei ole lennujaam ega valitsus siiani leidnud universaalset lahendust, kuidas lennufirmasid toetada.