Kui sa ei roni ratta selga esimest korda elus ega võistle sõitjate tippklassiga, võib viga, miks nii suurt kiirust ei saavuta, peituda rattas - täpsemalt selles, kuidas oled seadistanud oma rattasadula.
Tasub teada: millisele kõrgusele paigutada rattasadul
Üksmeelele rattasadula kõrguse määramises pole maailmas veel jõutud, kirjutab SportID blogi. Usutakse nii seda, et sadula kõrgus sõltub sõitja pikkusest või tema jala sisekülje suhtest teatud rattaosadega; õigeks asendiks peavad varbad maad puudutama, ent kannad kindlasti mitte.
Enne, kui rattasadulat seadistama asud, peaksid üle kontrollima, kas selleks vajalikud vahendid on olemas. On rattaid, mille sadulat saab reguleerida juba olemasoleva kangiga, ent mõni sadul vajab reguleerimiseks kuuskanti.
Kuigi sadula kõrguse osas leidub eriarvamusi, on paljud sõitjad siiski ühel nõul: kui istuda sadulas ja jalad maha toetada, peab sadul olema piisavalt madalal, et varbad maad ulatuksid puudutama. Vajalik on see eeskätt sõitja ohutuse jaoks ja selle nipiga peetakse eeskätt silmas maastikujalgrattaga sõitjaid. Siledama sõidutee jaoks võib sadulat veidi tõsta.
Hamley meetod
1967. aastal avaldatud uuringus katsetasid Hamley ja Thomas erinevaid rattasadula kõrgusi ning leidsid, et kõige paremini töötab 109 protsendi meetod. See tähendab, et rattasadula pealt mõõdetud kõrgus alumises asendis oleva pedaalini peab olema üheksa protsenti pikem kui sõitja reie sisekülg.
Kui reie sisekülje pikkus on 85 sentimeetrit, siis 85×1,09=92,7 sentimeetrit, seega peaks sadul pedaalist asetsema 92,7 sentimeetri kaugusel.
LeMond’i meetod
Tänu kolmekordse Tour de France’i võitjale Greg LeMond’ile populaarseks saanud sadulakõrguse meetod näeb ette järgnevat: tuleb mõõta ära reie sisekülje pikkus, ent korrutada see 0,883-ga. Sadula kõrgust ei tule selle meetodiga mõõta mitte alumises asendis olevast pedaalist, vaid ratta keskjooksust.
Kui reie sisekülje pikkus on endiselt 85 cm, siis 85×0,883=75,1 sentimeetrit ning sadul peaks keskjooksust asetsema 75,1 sentimeetri kaugusel.
Kuldseks standardiks peetakse pigem LeMond’i meetodit, mida tõestavad ka tulemused pikamaasõitudes. Hamley meetodit peetakse parimaks juhul, kui vähese aja jooksul on vaja saavutada võimalikult häid tulemusi, seega sobib see meetod pigem lühikese maa läbijatele.