Sel nädalal sai avalöögi järjekordne aasta ettevõtja konkurss, mille puhul korraldatud ettevõtluseliidi ümarlaual tõusis peateemaks uue ja vana majanduse omavaheline läbisaamine ning iduettevõtete olemuse mõistmine.
Galerii: ärieliidi osalusel anti avalöök aasta ettevõtja konkursile
Peaminister Taavi Rõivas ütles ümarlaual, et kuigi konflikti uue ja vana majanduse vahel ei ole, tarbime tulevikus ilmselt teenuseid, mida täna veel olemaski ei ole. Ja tooted, mida me veel 10 aasta eest küsidagi ei osanud, on muutnud oluliselt tuleviku majanduse olemust.
Rõivas märkis, et kui me vaatame uue majanduse ettevõtete puhul ainult nende osakaalu SKTs, siis me ei suuda mõista, mis on innovatsiooniliste ettevõtete tegelik väärtus. «Transferwise’i väärtus, mis on Eesti kõige edukam start-up, on palju suurem, kui tema osakaal SKTs,» kinnitas Rõivas.
«Enamik Eesti majandusest on traditsiooniline majandus, milles on palju innovatsiooni ja on palju edukaid ettevõtteid. Samas, kui me vaatame tulevikku, siis näeme seal teenuseid, mida täna olemaski ei ole ning mida me täna ei oska küsidagi. Näiteks 10 aasta eest inimesed ei teadnud, et neil peaksid olema mängid mobiilid, et sellest saab tohutu turg. See ongi väga suur muutus,» sõnas peaminister,
Soome tuntud virtuaalmängude (Clash of Clans) looja Supercell asutaja Ilkka Paananen märkis ümarlaual, et ka talle ei meeldi uue ja vana majanduse eristamine, kuigi uus majandus on selgelt rohkem tarkvarapõhine. Samas traditsiooniline äri peaks võtma omaks uue äri poolt loodavad tehnoloogilised võimalused. Paananeni sõnul on start-up'ide suurim panus Soomes see, et nad on justkui lootusekiir, et neil on positiivne mõju majandusele.
Mulluse Eesti konkursi võitja Jevgeni Kabanov ettevõttes ZeroTurnaround ütles, et muutus on olnud siiski väga suur. «Digitaalne revolutsioon on muutunud proportsioone totaalselt, sest kunagi oli 90 protsenti majandusest põllumajandus, nüüd on see vastupidi,» lisas Kabanov.
Kas 10-aastane ettevõte on ikka veel idufirma?
Nortali asutaja ja Eesti aasta ettevõtja 2011 tiitli omanik Priit Alamäe tõstatas ümarlaual küsimuse, kas Eestis mitte liiga kergekäeliselt sõnaga iduettevõte ümber ei käida.
«Kümneaastane ettevõte ei ole ju tegelikult enam idufirma. Põhiküsimus on: mis hetkel saab iduettevõttest nurjunud äriideega ettevõte? Mingil hetkel peab idufirmast välja kasvama toimiva ärimudeliga ettevõte. See on eesmärk,» sõnas Alamäe.
Jevgeni Kabanovi sõnul tuleks märgata iduettevõtteid ka väljaspool tehnoloogiavaldkonda ning eeskujuks on need, kelle ärimudel aitab kiiresti kasvada.
«Kui ma uue ettevõttega kohtun, siis ma küsin, et kas teil on müügitulu ja kas teil on kasum? Idufirma on see, kellel ei ole müügitulu,« märkis Kabanov. «Vahe seisneb selles, kas ettevõte on suutnud oma äri eskaleerida või mitte. See ei ole alati seotud tehnoloogiaga. Näiteks kohvikukett Starbucks on suutnud hästi eskaleerida, kuid tehnoloogiat neil eriti ei ole. Põhiküsimus on, kui palju sa suudad oma äri duubeldada.»
Inbank ASi juht Priit Põldoja hinnangul on uue majanduse parim võimalus võtta vana asi, ning leida viis, kuidas seda lihtsalt paljude klientide ja turgudeni viia.
Järgmine miljardiidu Eestist?
Clash of Clans mängu looja Ilkka Paananen ütles, et ta ei imestaks, kui järgmine miljardiline start-up sünnib just Eestis. Soomlased on eestlaste peale tema sõnul isegi natuke kadedad – eelkõige seetõttu, kui kiiresti meil otsuseid vastu võetakse ja kui innovaatilised me oleme. Ta ei imestaks, kui järgmine miljardiline start-up-äri sünniks just Eestis 5-10 aasta pärast.
Käesoleva aasta EY Eesti aasta ettevõtja konkursile on oodatud ettevõtete omanikud või omanikest juhid, kelle ettevõtted on turul tegutsenud üle kolme aasta, kus töötab vähemalt 10 inimest ning mille 2015. aasta käive on alates 2 miljonist eurost.
Oma ettepaneku või osalemistaotluse saab esitada e-posti aadressil eoy@ee.ey.com kuni 31. oktoobrini 2016. EY Eesti aasta ettevõtja sõidab juunis 2017 Monacosse maailma aasta ettevõtja konkursile.