Puust ja punaseks: kõige olulisemad osad töölepingus

Tööleping. Foto: Aivar Aotäht / Sakala / Scanpix

Püsivas töösuhtes on targem sõlmida kirjalik tööleping, sest vaid see annab teistest võlaõiguslepingutest suuremad õigused, parema kaitse ja suuremad sotsiaalsed tagatised.

Töölepingust peab nähtuma tööandja ja töötaja tegelik tahe – see, milles läbirääkimisi pidades kokkuleppele jõuti, kirjutab Tööelu portaal. Üksnes kirjaliku lepingu pealkiri ei näita, mis liiki lepinguga tegemist on. Kuidas saada aru, et tegemist on töölepinguga?

Töölepinguga on tegemist järgmistel juhtudel:

• tööandja määrab töö tegemise koha, aja ja viisi;
• tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu;
• töötajal tekib ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks;
• tööd tehakse üldjuhul isiklikult;
• töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja vahendeid, materjale ja seadmeid;
• töötaja osaleb ettevõtte tegevuses: töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega jms.

Kindel töötasu

Töölepingu puhul on töötajal igakuine kindel palgapäev. Tööandja peab tagama töötajale nii töö kui töövahendid. Kui töötajal ei ole tööd temast mitteolenevatel põhjustel, peab tööandja maksma talle siiski keskmist töötasu. Lisaks on töötajal õigus saada hüvitisi ületunnitöö, öötöö ja riigipühadel töötatud aja eest.

Tasulised puhkused

Töötajal on õigus tasulisele põhipuhkusele ja ka teistele tasulistele puhkustele: rasedus- ja sünnituspuhkusele, lapsehoolduspuhkusele, isa- ja õppepuhkusele.

Töötaja ohutus ja tervis

Töölepingu korral vastutab tööandja töökeskkonna ohutuse eest, peab andma vajadusel töötajale isikukaitsevahendid ning võimaluse käia tööandja kulul regulaarselt tervisekontrollis. Töölepinguga töötaja on eelisolukorras ka siis, kui ta jääb haigeks – tal on õigus keelduda haiguse ajal töötamast ning ta ei pea tööaega hiljem järele tegema ning tal on õigus saada töövõimetushüvitist ehk haigusraha.

Kaitse ootamatuste eest

Töölepinguga töötaja on paremini kaitstud ka mitmete ootamatuste eest. Näiteks on tal töölepingu erakorralise ülesütlemise korral õigus koondamishüvitisele. Tööandja peab lubama oma töötajal töölt ära käia ka siis, kui tal tuleb ette mõni ootamatus, näiteks laps haigestub lasteaias ning ta tuleb koju viia või on kodus veeavarii. Sealjuures peab säilima töötaja keskmine töötasu.

Töövõtulepingu või mõne teise võlaõiguslepingu (käsundus-, autori-, agendi- või maaklerileping) korral võib töötegija küll puhata, kuid selle aja eest ta töötasu ei saa. Samuti puudub tal sissetulek, kui ta ei saa töötada haiguse tõttu või kui tööd ei ole, näiteks ei tule kliente või tellimusi. Ka kõik koolitused tuleb ilma töölepinguta inimesel ise kinni maksta.

Olulised kokkulepped

Seda, mida töölepingusse kirja panna, seadus ei sätesta, vaid see on töötaja ja tööandja otsustada. Oluline oleks kirjalikult kokku leppida järgmistes punktides:

• töötasu,
• töö tegemise koht, aeg ja ülesanded,
• palgapäev.

Kui tööaeg jäetakse töölepingusse kirjalikult märkimata, siis eeldatakse, et töötaja töötab kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas.

Kuigi tööleping on sõlmitud hetkest, mil töötaja ja tööandja lepivad kokku töösuhte olulistes tingimustes, seda kasvõi suuliselt, siis mõistlik oleks see siiski kirja panna. Kirjaliku kokkuleppe korral on hiljem lihtsam lahendada võimalikke vaidlusi. Samuti välistavad mustvalgelt kirjas olevad tingimused üksteisest möödarääkimise.