/nginx/o/2016/09/01/5784683t1hf2fe.jpg)
Kose metsast Pannjärvele rattasõiduks sobivat teed otsima läinud Jõhvi valla elanik Avar Pentel sattus tundmatu seeneliigi peale, mis osutus Eestis haruldaseks nabatorikuks.
Rattur leidis Eesti metsades haruldase seeneliigi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on nabatoriku esimese leiuga Ida-Virumaal, kirjutab Põhjarannik.
Mükoloogi Urmas Kõljala sõnul on nabatoriku leiukohti Eestis vaid kümmekond. Kõige põhjapoolsem haruldase seene leiukoht oli seni Jõgevamaal.
Naba- ehk põõsas- ehk naba-kobartorik, ladina keeles Polyporus umbellatus ehk Grifola umbellata.
• Nabatoriku viljakeha on põõsjas ja hiiglaslik, läbimõõduga kuni pool meetrit. Selle moodustavad jämedast lühikesest valkjast jalast väljakasvavad harud, mille tippudes on arvukalt väikesi hallikaspruune, pealt kiulis-peenesoomuselisi, keskpaigas süvenenud kübaraid.
• Kasvab tavaliselt juulist augustini leht- ja segametsades, lehtpuujuurtel ja -kändudel, tihti näivalt maapinnal. Mittesöödav, aga on peetud ka söödavaks.
Allikas: «400 Eesti seent»