Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/01/5784683t1hf2fe.jpg)
Kose metsast Pannjärvele rattasõiduks sobivat teed otsima läinud Jõhvi valla elanik Avar Pentel sattus tundmatu seeneliigi peale, mis osutus Eestis haruldaseks nabatorikuks.
Tegemist on nabatoriku esimese leiuga Ida-Virumaal, kirjutab Põhjarannik.
Mükoloogi Urmas Kõljala sõnul on nabatoriku leiukohti Eestis vaid kümmekond. Kõige põhjapoolsem haruldase seene leiukoht oli seni Jõgevamaal.
Naba- ehk põõsas- ehk naba-kobartorik, ladina keeles Polyporus umbellatus ehk Grifola umbellata.
• Nabatoriku viljakeha on põõsjas ja hiiglaslik, läbimõõduga kuni pool meetrit. Selle moodustavad jämedast lühikesest valkjast jalast väljakasvavad harud, mille tippudes on arvukalt väikesi hallikaspruune, pealt kiulis-peenesoomuselisi, keskpaigas süvenenud kübaraid.
• Kasvab tavaliselt juulist augustini leht- ja segametsades, lehtpuujuurtel ja -kändudel, tihti näivalt maapinnal. Mittesöödav, aga on peetud ka söödavaks.
Allikas: «400 Eesti seent»