Seadust täita püüdnud tudeng jäi ootamatult juhiloata

Juhiloa saamine võib osutuda ootamatult keeruliseks. Foto: Erik Prozes

Tallinna Ülikoolis õppiv ukraina tudeng sai üllatusena teada, et sõitis pool aastat Eestis ringi kehtetu juhiloaga. Vähe sellest, selgus ka, et nüüd jääb ta juhtimisõigusest üldse ilma ja peab minema tagasi autokooli.

Ivan Mudrik tuli Tallinna õppima mullu, vormistas elamisloa ja jõudis isegi soetada endale auto, kirjutab Den za Dnjom. Mehel on kümme aastat sõidustaaži, tal on nii B- kui ka C-kategooria luba. Pool aastat sõitis ta siin Ukraina juhilubadega, kuid kuus kuud hiljem tekkisid probleemid.

Seaduste kohaselt kaotab välisriigis välja antud juhiluba pärast aastast elamist Eestis kehtivuse. Kuus kuud pärast elamisloa saamist võivad välismaalased vahetada loa Eesti omade vastu. Just nii otsustaski käituda tudeng. Täpselt kuus kuud pärast elamisloa saamist läks ta maanteeametisse, kuid seal ootas teda ees üllatus.

«Oma suureks üllatuseks sain teada, et pool aastat sõitsin kehtetu juhiloaga,» rääkis Mudrik. Mehe sõnul sai ta teada, et juhilubade saamiseks peab ta minema autokooli ja tegema uuesti eksami. «Maanteeamet keeldub mulle uut juhiluba andmast,» sõnas ukrainlane.

Segaduse kummaline põhjus

Mehe probleemide põhjuseks sai asjaolu, et ta läks pärast Eesti elamisloa saamist kodumaale ja vahetas Ukraina vana kujundusega juhiloa uue kujundusega loa vastu. Pärast Eesti elamisloa  vormistamist välisriigist saadud juhiluba aga enam siin ei kehti.

Maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialisti Heikki Käo sõnul tühistati Mudriku juhiluba 2015. aasta 1. mail jõustunud liiklusseaduse alusel, mis sätestab, et välisriigis väljastatud juhiluba ei kehti, kui see on välja antud isikule, kes loa saamise ajal elas rahvastikuregistri andmetel Eestis.

Tudeng käis abi otsimas ka õiguskantsleri juures, kuid asjatult. Maanteeamet oma otsust ei muuda – Ivan peab hoolimata oma soliidsest juhtimisstaažist  tegema uuesti eksamid ja mitte ainult. Tal tuleb käia ka autokoolis.

«Kui inimesel  ei ole teise riigi juhiluba, mida maanteeamet saaks välja vahetada, peab ta alustama autokoolist ja seejärel tegema eksamid,» rääkis Käo. Kuna Mudrikule antud uut juhiluba maanteeamet ei tunnista, ei saa neid ka ümber vahetada ja tudengil tuleb minna autokooli. Aga see pole tasuta. Ka tuleb juhiloa tegemisel maksta riigilõivu. Mingit hinnaalandust riigilõivu tasumisel ei tehta.

Ivan ise toonitab, et Ukrainas talle mitte ei antud uut juhiluba, vaid vahetati vana välja.

Mehe sõnul väljastati juhiluba talle Ukrainas 10 aastat tagasi, aga poole aasta eest vahetas ta selle välja uue verisooni vastu. Juhiloa sisu seejuures ei muutunud.

«Kogu vahe uue ja vana loa vahel on selles, et viimane oli ainult ukraina keeles, aga uus on ukraina ja inglise keeles,» selgitas mees. Ta lisas, et vahetas juhiloa üksnes selleks, et Eesti loa saamist kergendada.

Maanteeameti esindaja kinnitusel aga ei ole nende jaoks vahet, kas luba väljastati või vahetati uue verisooni vastu välja. Oma vastuses viitas maanteeamet 1968. aasta Viini teeliikluse konventsioonile, mille artikkel 41 kohaselt osalisriik ei ole kohustatud tunnistama kehtivaks juhiluba, mis on antud juhtidele, kes loa saamise ajal ei elanud seal riigis, kus juhiluba anti.

Ivani sõnul on praegu Eesti seadustes auk, mis puudutab paljusid välismaalasi. Sellele on aga lihtne lahendus – liiklusseadusesse tuleks lisada lause, et juhiloa asendamine ei tähenda väljastamist.