/nginx/o/2013/05/27/1786708t1hef3b.jpg)
CV Keskuse kinnitusel kasvas töötajate palgaootus teises kvartalis keskmisest palgast kiiremini, mis hoiab palgasurvet endiselt kõrgel, kuid tuleneb suuresti ka tööturu struktuurilistest muutustest.
CV Keskus: palgaootus kasvas kiiremini kui keskmine palk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Statistikaameti värsketel andmetel kasvas keskmine brutopalk teises kvartalis mullusega võrreldes 7,6 protsenti. CV Keskuse kogutud andmed näitavad, et töötajate palgasoov kasvas sama perioodi võrdluses 10,7 protsetnti,» ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt pressiteates.
Ta arvas, et palgaootuste kasvumõjutas ka tugev keskmise brutokuupalga kasv esimeses kvartalis, mille mõju palgasoovidele avaldus pisut hiljem, kuid suuresti tuleneb palgatõus ka struktuurilistest muutustest tööturul:« Noored ei ole enam valmis lihtsamaid töid tegema ning küsivadki juba tööturule sisenedes kõrgemat palka.»
Auväärti sõnul tähendab töötajate palgaootuste 10,7 protsendiline kasv seda, et lõhe töövõtjate soovide ning tegelikkuse vahel kasvas 9,9 protsendini, mis loomulikult avaldab survet tööandjatele palku kergitama, kuid näitab ka seda, et tööturule on sisenenud ambitsioonikate plaanidega noored, kes soovivad juba alustada spetsialisti- või juhitasandilt.
«Hiljutine Palgainfo Agentuuri ja CV Keskuse ning teiste partnerite poolt läbi viidud tööturu-uuring näitas, et vajaliku tööjõu tagamiseks ongi 52 protsenti organisatsioonidest tõstnud põhipalkasid viimase aasta sees, 27 protsenti organisatsioonidest on aga parandanud lisatasude teenimisvõimalusi,» lisas Auväärt. «Lisaks näitas uuring, et töötaja üleostmisel ei piisa 10-protsendilisest palgalisast, vaid hinnaks on 21–30 protsenti praegusest palgast suurem palgapakkumine, mis paneks töökohta vahetama 40 protsentu töövõtjatest.»
«Palgasurve püsib kõrgel ka seetõttu, et sobivate töötajate leidmine on paljudes valdkondades endiselt problemaatiline ning tööjõupuudusest saab peagi tööjõukriis,» lisas Auväärt.