Analüütikud hoiatavad liigkõrge palgakasvu jätkumise eest

Foto: PantherMedia/Scanpix

Värskelt avaldatud teise kvartali palgastatistika osas on analüütikud seisukohal, et kui kasv sellisel määral jätkub, võib see Eesti majandusele ohtlikuks saada.

«Madala tööpuuduse ning valdavalt sisetarbimisel tugineva majanduskasvu tingimuses palgasurved jätkuvad. Kiire tööjõukulude kasv tuli tõenäoliselt kasumite arvel, mis ei saa pikalt jätkuda,» sõnas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste, kommenteerides teise kvartali brutopalga numbreid. 

«Pikemas perspektiivis on liigkiire palgakasv aga majandusele ohtlik, kuna vähendab ettevõtete võimet oma toodangut välisturgudel müüa, investeerida ja/või koguda puhvreid kehvemateks aegadeks,» lisas ka Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. 

«Kahjuks on palgakasvu finantseeritud tegemata jäänud investeeringute arvelt, mis tähendab, et pikemas perspektiivis ettevõtte võime konkurentidega sammu pidada väheneb,» nentis seejuures ka SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor. Eriti oluline on see tema sõnul seepärast, et eksport moodustab 80 protsenti Eesti SKT-st.

-Sektorite lõikes käärid suured

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2016. aasta teises kvartalis 7,6 protsenti. Osaliselt olid palgakasvu taga aastatagusega võrreldes ligi 16 protsendi võrra suuremad preemiad. Neid arvestamata püsis keskmise palga kasv eelmise kvartali tempos ehk 7,3 protsendi juures.

Samas kasvas keskmine tunnipalk 4,5 protsenti ning täistööajaga töötajate arv langes 1,5 protsenti. «See viitab nii vähenenud töökoormusele kui ka erinevate mittetöiste tasude suurenemisele,» märkis Erki Lõhmuste. 

Küll aga püsisid palgakasvudes majandusharude lõikes erinevused suured. «Palgakasv oli kiirem valdavalt keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, kus tööjõu nappus ning viimasel neljal aastal ligikaudu kümne protsendi võrra aastas kasvanud miinimumpalga tõus survestab keskmisest kiiremini töötasusid tõstma,» tähendas Lõhmuste. Näiteks kinnisvara- ja majutus-toitlustussektori brutopalga kasv jäi lausa kümne kuni 25 protsendi vahemikku. 

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar lisas, et kui palgakasv kiirenes enim eraettevõtetes, siis kasvu aeglustust said enim tunda riigiasutused ja kohalikud omavalitsused. «Keskmise deklareeritud palgaväljamakse kasv oli teises kvartalis nii 2016. aasta esimese kvartali kui ka 2015. aasta teise poolega võrreldes veidi aeglasem. Selle põhjuseks oli palgaväljamakse kiire kasvu taltumine valitsemisasutustes,» lausus Soosaar.

-Eesti ettevõtted siiski hästi toime tulnud

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul on kiire palgakasvu taga nii tööjõupuudus, miinimumpalga jõuline kasv, poliitilised kokkulepped õpetajate ja meditsiinitöötajate palkade osas kui ka tugev sisetarbimine, mis võimaldab siseturule suunatud ettevõtetel oma palgakulusid suurendada. «Eesti ettevõtted on kehva välisnõudluse, langevate ekspordihindade ja tugeva palgakasvuga siiani võrdlemisi hästi toime tulnud,» lausus Elmik.

Siiski jääb näiteks rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhi kohusetäitja sõnul selgusetuks, miks on ettevõtted nõus kesise majanduskasvu tingimustes üha suurema osa loodavast lisandväärtusest töötajatele palkadeks maksma - iseäranis, kui märke palgasurve taandumisest hetkel veel näha ei ole, kuna tööealise rahvastiku arv kahaneb, tööpuudus on madal ning asume oluliselt kõrgema palgatasemega Soome lähedal. 

Kui veel kaks aastat tagasi avaldatud töötasu-uuringu tulemusel oli Eesti keskmine palk võrreldes Läti ja Leeduga kolmandiku võrra kõrgem, siis näiteks Lätiga on vahe üsna vähe muutunud. Kui Eesti keskmine brutopalk kasvas teise kvartali lõpuks 1163 eurole kuus, siis Lätis oli see 838 eurot, andes aasta kasvuks 3,3 protsenti, vahendab Valgamaalane statistikaameti andmeid. «Seevastu Soomes ja Rootsis olid palgad 2014. aastal ligikaudu kolm korda kõrgemad kui Eestis,» nentis Orsolya Soosaar Eesti Pangast.

-Mõnda aega palgakasv jätkub

Ekspordinõudluse paranemise ja kapitalikulutuste suurenemise mõjul Eesti majanduskasv prognoosi kohaselt aasta teises pooles kiireneb ja selle tulemusel suureneb SEB panga majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul Eesti SKP sel aastal 1,7 protsenti.

Tugevnevate eksporditurgude ja tempoka eratarbimise najal kiireneb majanduskasv 2017. aastal 2,4 protsendi ja 2018. aastal 3 protsendini. «Tõusuteel on ka avaliku sektori investeeringud, abiks raha Euroopa Liidu tõukefondidest ja innustuseks järjekordne valimistsükkel,» lausus Nestor.

Liis Elmiku sõnul püsib palgakasv kiire ka aasta teisel poolel, kuna sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline. Miinimumpalga tõus tõstab keskmist palka nii sel kui järgmisel aastal ligikaudu 0,5 protsendipunkti võrra.

«Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv on 2017. aastal aga ilmselt aeglasem, kuna nominaalse palga kasv aeglustub ja hinnad tõusevad,» märkis Swedbanki majandusanalüütik.