Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kuidas aidata toataimel kuiva õhuga ruumis vastu pidada?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eger Ninn
Copy
Draakonipuu.
Draakonipuu. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Kui toataime lehed ei ole poest koju tuues enam nii ilusad ja erksad ning kipuvad näiteks tipust pruunistuma, siis midagi neile ei meeldi. Näiteks võib olla toaõhk liiga kuiv või temperatuur liiga kõrge.


Kuidas aga saaks parandada õhuniiskust? Botaanik Urmas Laansoo soovitas Vikerraadio saates «Aiatark» asetada taime poti kõrvale üks lai anum veega, kust vesi aurustub taime lähedal ning loob taimele niiskema keskkonna.

«Loomulikult võib ka piserdada, aga piserdamise puhul tuleb jälgida mitmeid reegleid. Me võime piserdamisega kasu asemel kahju teha,» lisas ta. Piserdada ei tohiks esiteks väga külma veega. Piserdusvesi peaks olema puhas – kas keedetud või lastud läbi mõne filterkannu, sest sageli on kraanist tulev vesi väga soolade rikas.

«Ja kui sellise sooladerikka veega piserdada, siis vesi aurustub, aga soolad kui tahked ained jäävad lehtede peale ja takistavad taimede normaalset gaasivahetust ja see neile ei meeldi,» selgitas Laansoo.

Piserdada ei maksa botaaniku sõnul ka pimedal ajal: «Piserdamise kõige parem aeg on ikkagi valge aeg, arvestusega, et taimed jõuaksid pimedaks ära kuivada.»

Ühe soovitusena tõi Laansalu välja veel sellegi, et mida peenemaks on piserdusprits reguleeritud, ehk mida udusem vesi sealt tuleb, seda parem. Liiga suured tilgad, mis lehtede pealt maha langevad või väga kauaks peale jäävad pole head. «Ja kui me piserdame juba suvisel ajal või kevadel, kui päike on kõrgemal, siis võib tekkida ka päiksepõletusoht, sest vesi mõjub nagu suurendusklaas,» möönis ta.

On olemas loomulikult ka taimi, kes ei vaja piserdamist, näiteks kaktused aga ka paljud teised kõrbetaimed, nagu sukulendid ja turdtaimed.

Märksõnad

Tagasi üles