Ettevõtjad: teatud sektorite palgakasvu taga on maksuameti hea töö

Maksu- ja tolliameti juht Marek Helm (vasakul) 2015. aasta suurimate maksumaksjate tuunustamisel. Foto: Raul Mee

Kuigi selle aasta teises kvartalis palgakasv veidi aeglustus, paistavad mõned sektorid siiski silma 10- kuni 20-protsendilise palgakasvuga. Ettevõtjate sõnul on selle taga maksuameti hea töö.

Minu jaoks see üldse üllatusena ei tule – ma olen täiesti kindel, et selle tulemuse tõi maksuameti hea töö,» lausus LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, kommenteerides teise kvartali kõrgeimat palgakasvu, mis esines just kinnisvarategevuses. 

Nimelt tõusis keskmine brutokuupalk selles vallas 23,5 protsenti. Küll aga jääb ka pärast sellist kasvu valdkonna keskmine brutopalk, mis teises kvartalis tõusis 1046 euroni kuus, alla üldisele keskmisele brutopalgale, mis kasvas 1163 euroni kuus. Aasta aega tagasi oli brutokuupalk kinnisvarategevuses 847 eurot kuus.

-Maksuvahe võrra odavamalt

Saksingu sõnul on see, mis toimub nüüd kinnisvarasektoris, sarnane protsessidega, mis on alanud nii ehitus- kui autoturul. «Sektoris on palju osaühinguid ja FIEsid – peamiselt osaühinguid – ja pigem oleneb see sellest, kes kui palju endale palka näitab. Sealt tulevad ka need odavad pakkumised, mille üle paljud imestavad, aga 30 kuni 40 protsenti pakkumiste vahel saabki olla ainult maksuvahe,» kirjeldas Saksing.

Ta lisas, et ettevõtete maksulaekumiste kasvu on näha ka nende regulaarsetes turuanalüüsides. «Selles mõttes mul on hea meel, et palgad kasvavad ja konkurents muutub võrdsemaks,» tähendas LVM Kinnisvara esindaja. 

Saksingu sõnul on mõnel määral kasvanud palgad ka nende ettevõttes, kuid selle taga on ennekõike läbimüügi kasv. Küll ennustab ta teiseks poolaastaks suuremat palgakasvu, kuna tavaliselt siis muutub tegevus kinnisvarasektoris hoogsamaks. «Turg on aktiivne ja laenu antakse,» märkis kinnisvaraettevõtja. Ka on turg viimasel kahel aastal kinnisvara vallas stabiilne olnud.

Kinnisvarasektori järel kasvasid palgad teises kvartalis veel keskmisest enam haldus- ja abitegevuste vallas, kus tõus oli 13,5 protsenti, ja majutuses ning toitlustuses, kus brutopalga number kasvas 12,6 protsenti, viies valdkonna keskmise brutopalga 764 euroni kuus.

-Toitlustuses hallil majandusel ikka suur osakaal

«Kui vaadata eelmise ja üle-eelmise kvartali kasvu, siis seal on enam-vähem sama trend. Seal on võib-olla mingi protsent reaalset palgakasvu, aga väga palju ka seda, et järjest rohkem tullakse välja mustadest palkadest ja ka hallidest palkadest,» kirjeldas toitlustusettevõtte Mamo Food omanik Margit Härma.

Siiski nentis ettevõtja, et kasvunumbrist hoolimata on toitlustusvaldkonnas ümbrikupalga osakaal suur. «Järjest rohkem toitlustusettevõtteid opereerib halli majanduse varjus – kus ettevõtetel kasumit enam ei ole ja käib oma investeeringu kaitsmine. Näha on, et paljud kohad on ka uksed kinni pannud,» kirjeldas Härma. Ainus asi, mis tema sõnul aitab, on alkoholimüük. «See on asi, mis aitab makse maksta,» märkis ettevõtja.

Tema enda töötajate palganumbrile on praegu enim uut mõju avaldanud uue koha avamine ja viimases kvartalis seal väga suuri muutusi toimunud ei ole. «Pigem näeme ette, et järgmises kvartalis on meil mingisugused palgamuutused tulemas,» sõnas Mamo Food omanik.

Samas kiidusõnu jagub maksuametile  temalgi, kuna näeb ametit avalikus sektoris pioneerina. «Neil on innovatiivsust, julgust kastist välja mõelda ja julgust näha ennast ka teenuse pakkujana,» põhjendas Härma. Siin viitas ta näiteks statistikale, mida amet regulaarselt iga sektori ettevõtjatele saadab. «Minul on neisse väga palju usku, nad lihtsalt vajavad rohkem poliitilist tuge,» lausus toitlustusettevõtja.

-Languses ei ole midagi üllatavat

Kui statistikaameti teise kvartali tulemuste põhjal kasvasid palgad mõnevõrra tagasihoidlikumalt ka terves reas teistes sektorites, oli siiski üks valdkond, mida tabas ligi kaheprotsendiline palgalangus. See oli mäetööstus.

«Kui vaadata rahvusliku kogutoodangu numbreid, siis seal oli ka kukkumine just mäetööstuses ja mäetööstus Eesti statistika järgi hõlmab ainult põlevkivikaevandamist. Arvestades raskusi põlevkivisektoris laiemalt, ei ole siin kahjuks millegi üle imestada,» rääkis Eesti Mäetööstuste Ettevõtete Liidu esindaja Rein Voog. Kuigi ehitusmaavarade kaevandamine statistika alla otseselt ei lähe, ei ole  selles sektoris ka laiemalt midagi hõisata. «Kindlasti on sektoris olnud ka paremaid aegu,» nentis Voog. 

Sama kinnitas oma palgastatistika kommentaaris ka Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. «Madalate energiahindade tõttu keskmine palk mäetööstuses eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes alanes,» märkis analüütik, kes ennustab üldist palgataseme kasvu jätkumist ka selle aasta teises pooles.

Küll aga hoiatab Elmik, et pikemas perspektiivis on liigkiire palgakasv majandusele ohtlik, kuna vähendab ettevõtete võimet oma toodangut välisturgudel müüa, investeerida ja/või koguda puhvreid kehvemateks aegadeks.