Lugeja küsib: kas korstnapühkimise aktiga koos peab ka tšeki saama?

Korstnapühkimistöö algab korstna otsast - siis olgu ahjudel siibrid tihendatud, et tahm tuppa ei pressiks, nendib kutseline korstnapühkija Triin Rebane. Foto: Marianne Loorents

Kütteperiood on ukse ees ja tarvis ahjude puhastamise peale mõtlema hakata. «Kas korstnapühkija on kohustatud väljastama lisaks korstnapühkimistööde aktile ka tšeki tehtud tööde eest, kus on peal kirjas, mille eest ja kui palju tasutud on?» soovis lugeja teada.

Kirja saatja tahtis ka teada, kas korstnapühkimise akt on kehtiv, kui korstnapühkija keeldub talle tšekki andmast väitega, et piisab vaid aktist. «Kas akt on aluseks näiteks tarbijakaitseameti poole pöördumiseks, kui tehtud töös esineb puudusi?» lisas ta.

Korstnapühkimise teenust pakkuva OÜ Potipoiss esindaja Epp Susseni sõnul kehtib igal juhul korstnapühkija poolt väljastatud akt, ükskõik kas korstnapühkija väljastab sinna juurde tasumist tõendava dokumendi või mitte.

«Kui hiljem on töö kohta pretensioone, siis akti alusel saab pöörduda Eesti tuletõrjeliidu ehk kutseandja poole või siis päästeameti poole, kes teeb tuleohutus järelvalvet. Nemad saavad hinnata, kas töö on tehtud vastavalt ettenähtud seadustele ja normidele, aga neil puudub õigus panna kedagi raha tagasi maksma,» rääkis Sussen.

Kindlasti tasub ka kontrollida, et akt oleks väljastatud nõuetekohaselt. Potipoiss OÜ on oma praktikas näinud ka lihtsalt ruudilisele paberile kirjutatud kokkuvõtet, aga seda dokumenti ei aktsepteeri keegi. Akti õige vorm on leitav siit ja siit.

Rahaline pool

Susseni sõnul reguleerivad rahalisi suhteid teised seadused ning enda kaitseks tasub tšekki kindlasti küsida ja korstnapühkijal ei ole õigust tšeki andmisest keelduda. «Siin tasuks taas meelde tuletada, et korstnapühkijat tellides tasub alati Eesti kutsekojast kontrollida, kas tal on kutsetunnistus olemas ning juba esmalt helistades küsida, kas tšekk ka väljastatakse,» sõnas korstnapühkijate esindaja.

Kahjuks on korstnapühkimise turul veel üsna palju mustalt tegijaid. «Isegi kui töötegijal kutsetunnistus on, siis neilt raha tagasi saada on juba väga keeruline,» arvas Sussen.

Tarbijakaitseameti avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomiku sõnul võib kaupleja jäta tšeki andmata, kui summa jääb alla 20 euro, tarbija nõudmisel tuleb see aga siiski anda.

«Üle 20eurose ostu puhul on kauplejale tšeki andmine kohustuslik. Tarbijavaidluste komisjoni pöördumisel on oluline nõude tõendamine, mida saab teha ostu tõendava dokumendi alusel,» lisas ta. Ostu tõendav dokument on see, kuhu on märgitud kaup/teenus ja selle eest makstud summa.