/nginx/o/2016/08/29/5774691t1h4ee1.jpg)
Ligi pool aastat pärast uue krediidandja ja -vahendaja seaduse jõustumist on endiselt üle 60 protsendi varem tegutsenud kiirlaenukontoritest või tarbijakrediidi pakkujatest tegevusloata, kuna nad pole seda taotlenud või on finantsinspektsioon taotluse tagasi lükanud.
Eestis tegutses enne uue seaduse jõustumist tänavu märtsis umbes 150 tarbijakrediidi andjat. Praeguseks on finantsinspektsioon uue tegevusloa väljastanud 44 tarbijakrediidi pakkujale, menetluses on veel 13 taotlust, ütles finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Livia Vosman BNS-ile.
Inspektsioon on tagasi lükanud või läbi vaatamata jätnud 13 taotlust, kuna need oli puudulikud. Kahel korral on inspektsioon tegevusloa väljastamisest keeldunud. Iseseisvalt on firmad tagasi võtnud viis taotlust, märkis Vosman.
See tähendab, et 57 tarbijakrediidi andjat on kas juba uue tegevusloa saanud või on neil võimalus omandada see peagi. Ülejäänud 93 firmat peavad kas ajutiselt või lõplikult tegevuse peatama, kuna ilma tegevusloata tarbijakrediiti enam väljastada ei tohi.
Eelmise aasta kevadel võttis riigikogu vastu seaduse, millega kehtestatakse kõikidele mittepankadest krediidiandjaile ja -vahendajaile kohustus taotleda finantsinspektsioonilt tegevusluba. Alates käesoleva aasta 21. märtsist peab kõigil kiirlaenukontoritel inspektsioonilt saadud tegevusluba olema.
Turumoonutuste või laenuandmise koondumise vältimiseks mõne muu tegevusnime alla kohaldatakse nõudeid ka liising- ja järelmaksu pakkujatele.
Lisaks kehtestatakse krediidiandjaile ja -vahendajaile hoolsuskohustus seista laenude pakkumisel ja nõustamisel tarbijate huvide eest – senisest põhjalikumalt tuleb hinnata tarbijate maksevõimet. Nõude eesmärk on kaitsta tarbijaid, kes üksinda ei suuda seista oma õiguste eest ettevõtjate vastu.