/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2011/02/02/508652t1h1720.jpg)
Kuigi töötute abistamiseks raha justkui napib, kulutab sotsiaalministeerium ligi 313 400 eurot (4,7 miljoni krooni) uuringutele, mis valmistavad ette Eesti kollektiivse tööõiguse põhjalikku uuendamist.
Tööõiguse remondile kulutatakse hiigelsumma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1990. aastate algusest peaaegu muutumatuna püsinud kollektiivsete töösuhete seadus vajab uuendamist nii sotsiaalministeeriumi, ametiühingute, tööandjate kui Tartu Ülikooli ekspertide arvates. «Seal on tõesti sees vigu ja vastuolusid, seda peaks muutma,» tõdes Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppeprodekaan, õigusdoktor Merle Muda.
Nii tema, sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõuniku kohusetäitja Tiit Kaadu kui ka ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga nimetavad muutmist vajavate sätete seas esimesena avalike teenistujate streigikeeldu, mida on tauninud ka Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO). «See on tõesti rahvusvaheliste aktidega vastuolus. See keeld ei saa olla nii üldine, et ükski riigiteenistuses olev isik ei saa streikida,» märkis Muda.
Puudusi kollektiivses tööõiguses suudavad eksperdid ja tööturu osalised üles lugeda veel hulgi. Iseküsimus on, et kui Eesti on oma puuduliku kollektiivsete töösuhete seadusega juba aastaid toime tulnud, kas siis tasub selle muutmiseks hakata kulutusi tegema just praegu, mil töötute armee toetamiseks justkui raha napib.
Detsembris otsustas riigikogu, et kuna juulis lõpeb Euroopa sotsiaalfondi raha, mis on Eestile ette nähtud aastatel 2007–2013 tööturuteenuste rahastamiseks, hakatakse tööturuteenuseid finantseerima töötuskindlustushüvitisteks mõeldud rahast. Kollektiivsete töösuhete uuringuteks kasutab riik Euroopa sotsiaalfondi raha, mis on Eestile ette nähtud tööelu kvaliteedi parandamiseks. Euroopa Komisjoni nõusolekul oleks seda raha aga võimalik kasutada hoopis töötute koolitamiseks ja palgatoetuse maksmiseks.
Lisaks saanuks sotsiaalministeerium osa kollektiivse tööõiguse remondiks tellitud uuringuid madalama hinnaga, kui oleks eelistanud välismaa ekspertidele Eesti asjatundjaid. Uuringute kõrge maksumus võib olla õigustatud, kuid pelgalt tööõiguse juriidilised analüüsid saaks ekspertide sõnul teha ka palju odavamalt.