Valitsuste liikmete ja finantsekspertide hinnangul panid Nordeat ja DNBd uue panga peakontorina Eestit eelistama nii siinne unikaalne maksusüsteem, poliitiline stabiilsus, Skandinaaviale lähedane ärikultuur kui ka pankade üldiselt hea koostöö finantsinspektsiooniga.
Tellijale
Pankade suurtehing testib Eesti konkurentsivõimet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma tahan teada, miks te otsustasite registreerida uue panga Eestis, miks mitte Riias,» ei suutnud ühe Läti uudisteagentuuri esindaja neljapäeval Riias pressikonverentsil oma pettumust tagasi hoida. Nordea ja DNB esindajad olid just välja öelnud, et kahe panga Balti harude ühinemise järel tekkiv pank registreeritakse Eestis; Lätis ja Leedus hakkavad tegutsema selle filiaalid.
«DNB ja Nordea otsus registreerida uus pank Eestis on selge märk, et Läti maksusüsteem ei ole isegi mitte piirkondlikul tasandil konkurentsivõimeline,» nentis hiljem Twitteris Lattelecomi juht Juris Gulbis ja täiendas pärast, et Eesti maksusüsteem soosib neist enam kõrgepalgalistele juhtidele palga maksmist.
Märksõnad
- Balti
- Balti riigid
- bürokraatia
- dnb
- e-teenused
- ettevõtjad
- ettevõtluskeskkond
- finantsinspektsioon
- fondivalitseja
- katrin talihärm
- kpmg
- Kristen Michal
- Leedu
- lietuvos rytas
- majandus- ja taristuminister
- majanduskliima
- maksud
- maksupoliitika
- maksusüsteem
- maksuvabastus
- nordea
- peaminister
- Reet Hääl
- Taavi Rõivas
- tulumaksuvabastus
- Viljar Arakas
- ärikultuur