Soome sotsiaal- ja terviseministeerium teeb järjest usinamaid ettevalmistusi, et kindlustada uuest aastast 2000 valitud soomlasele kohustuslikus korras 560-eurone kodanikupalk, mis võib tulevikus oodata ees ka Eestit.
Soomlased hakkavad peagi valima esimesi kodanikupalga saajaid (2)
26. august 2016, 13:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetkeseisuga on Soome sotsiaal- ja terviseministeerium saatnud kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis näeb ette end töötuna üles andnud inimese hulgast nende 2000 välja valimist, kes siis kõigi eelduste kohaselt 2017. aasta algusest hakkavad maksuvaba kodanikupalka saama, vahendab Yle.
Soomlaste kodanikupalga katseprojekti seaduseelnõu näeb ette kodanikupalga maksmist inimestele, kel praegu on õigus saada erinevaid töötuskindlustushüvitisi. Kodanikupalga saajad valitakse välja juhusliku valiku alusel vanuserühmast 25-58. Osalus pilootprojektis saab väljavalitutele olema kohustuslik seetõttu, et vältida võimalikku tulemuste moonutamist.
Mis puudutab summat, mida väljavalitud soomlastele kodanikupalgana välja maksma hakatakse, siis selle paika panemisel on on lähtutud sellest, et see oleks samaväärne töötuskindlustushüvitistega, mida kodanikupalk siis asendama hakkab.
Seetõttu teebki Soome sotsiaal- ja terviseministeerium oma seaduseelnõus ettepaneku seada kodanikupalga suuruseks 560 eurot. Selle välja maksmise eest hakkab vastutama kohalik sotsiaalkindlustuamet ehk Kela. Varasemalt on juttu olnud mõnevõrra suuremast summast, mis oleks küündinud 750 euroni ja ka vanusevahemiku osas oli varem kaalumisel kuni 63. aastaste kaasamine.
Kodanikupalga-laadse toetuse kehtestamisest Eestis on rääkinud ka õiguskantsler Ülle Madise, kes selle aasta kevadel toimunud majanduskonverentsil tunnistas, et kuigi ta veel mõned aastat tagasi pidas seda ideed utoopiliseks, on ta hakanud meelt muutma.
«Kodanikupalk on mõistena eksitav, aga tagada minimaalset väärikas sissetulek, mida tagatakse tegelikult juba praegu, aga ebaproportsionaalselt suure bürokraatia tulemusena, on mõistlik ja see tuleb. Ka Eestis. Selle suurus sõltub sellest, millal see tuleb,» kirjeldas Madise pool aastat tagasi.
Samas on selge see, et iseäranis Soomes ei ole 560 eurot kuus - isegi, kui see on tulumaksuvaba - just eriti suur summa. Nii nimetab sealne sotsiaal- ja terviseministeerium seda ka osaliseks kodanikupalgaks ja selgitab, et täieliku kodanikupalga maksmine, mis asendaks senise sissetulekute-põhise toetustesüsteemi, ei oleks Soomes ei poliitiliselt ega ka majanduslikult jätkusuutlik.
Seaduseelnõu on kooskõlastusringil 9. septembrini. Selleks ajaks peaksid oma ettepanekud ministeeriumile saatma nii tööandjate kui ametiühingute esindusorganisatsioonid, töötute huve esindavad kodanikuorganisatsioonid, tudengiesindused ja teised ministeeriumid.
Kodanikupalga katseprojekti idee on üks peaminister Sipilä valitsuse tähtprojektidest ja seda viiakse esialgu ellu kahe aasta jooksul kuni 2018. aasta lõpuni. Testprojektis osalejate tulemusi võrreldakse kontrollrühmaga, kellele kodanikupalka ei maksta ning selle analüüsi käigus otsustatakse, kas initsiatiivi tasub ka edaspidi jätkata. Projekti eesmärk on julgustada töötuid tööturule naasma.
Kodanikupalga kehtestamine on viimasel paaril aastal taas päevakorda tõusnud erinevates riikides üle maailma. Šveitsis viidi selle aasta juuni alguses läbi ka selleteemaline rahvahääletus, kus šveitslased otsustasid üsna ülekaalukalt kodanikupalka riigis mitte kehtestada. Sel aastal on kodanikupalga kehtestamine jutuks tulnud ka Uus-Meremaal ja seda ideed on kaitsnud ka endine Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis.
USA osariikide sotsiaalkindlustustoetuste maksmisel kasutatakse juba 1974. aastast alates kodanikupalga elemente ja Prantsusmaa kehtestas ühe esimese riigina maailmas kodanikupalga 1988. aastal, korraldades seda 2009. aastal ümber selliselt, et madalapalgalised lihttöölised saaksid riigilt täiendavat palka.
Kodanikupalga ehk põhisissetuleku kehtestamise poolt räägib see, et selle haldamine on vähemkulukas kui määrata toetusi lähtuvalt sissetulekust, mida on tülikam kontrollida.
Samuti aitab see vältida olukorda, kus inimene ei nõustu vastu võtma tööd, mille eest saadav palk on toetusest väiksem. Peamine vastuargument on, et kodanikupalk toob kaasa kõrgemad maksud ega innusta eriti töötama.