Plastitöösturid: kilekottide keelamise asemel tuleb selgitustööd teha
25. august 2016, 17:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Plastitööstuse Liidu sõnul on keskkonnaministeeriumi soov keelata järgmisest aastast poodides kilekottide tasuta jagamine mõtlematu samm ja keelude asemel tuleks inimestele pigem selgitustööd teha, kirjutab BNS.
«Plastikkottidel on selgelt oma koht. Kui väiksed kilekotid ära keelata, kas hakkame kasutama siis riidest kotte? Aga need on tulnud Hiinast ja me ei saa materjalis kindlad olla. Või hakkame ostma paberkotte, mis ei pea vedelikku ja on samuti keskkonnale kahjulikud? See on läbimõtlemata samm,» ütles plastitööstuse liidu juhatuse esimees ja plastitööstur Ivar Viira BNS-ile.
Viira tõi välja, et keelamise asemel peaks inimestele selgitustööd tegema, kuna väikesed kilekotid, mida poes tasuta jagatakse, pole üldse nii keskkonnakahjulikud, kui arvatakse. «See on tavaline polüetüleen ehk piltlikult öeldes kokku pressitud maagaas, mida ma soovitan ahjus põletada. Pane ahju ja põleta ära,» rääkis Viira, lisades, et kilekoti põletamisest eraldub süsihappegaas ja veeaur nagu ka puidu põletamisel.
«Loomulikult ei maksa seda massiliselt teha, sest gaasi põlemistemperatuur on väga madal. Samuti tuleks kilekotte mõistlikus koguses tarbida, kuna siis on neist väga palju kasu,» märkis Viira.
Kuigi eriti õhukeste kilekottide tasuta jagamise keelustamise direktiiv on tulnud Euroopa Liidust, arvas Viira, et Eesti ei peaks kõiki direktiive nii kiiresti, agaralt ja ogaralt üle võtma. «Lisaks on meil ümberkäitlus heal tasemel. Maad ja mered ei ole kilekotte täis.»
Küsimuse peale, kui palju mõjutab eriti õhukeste kilekottide keelustamine ja tasuliste kilekottide hindade tõstmine Eesti plastitööstusfirmasid, vastas Viira, et mitte olulisel määral. «Suurem osa suurematest kilekottidest, mida Eesti jaekauplused kasutavad, tuleb välismaalt,» rääkis ta.
Samas tekkis tal küsimus, kui peaks rakenduma keskkonnaministeeriumi eelnõus olnud ettepanek tõsta tasuliste kilekottide minimaalset hinda kuni ühe euroni, siis kes saab sealt endale suurema kasumi. «Kuna kilekoti tootmine maksab endiselt sama palju, siis kas see marginaal läheb kauplustele hõlptuluks?» küsis Viira.
Keskkonnaministeerium on saatnud valitsusele kooskõlastamiseks eelnõud, millega soovib Euroopa Liidu (EL) direktiividele tuginedes keelata järgmise aasta juulist poodides õhukeste kilekottide tasuta jagamise ja tõsta alates 2019. aastast tasuliste kilekottide hinna poodides kuni ühe euroni.
Ministeerium toob eelnõus välja, et plastkandekottidest on saanud looduse prahistamise üks sümboleid. Keskkond on hüljatud plastkandekottide tõttu saastunud ja eriti suured on probleemid veekogudesse sattuva prahi tõttu, millest on saanud globaalne keskkonnaprobleem, selgub eelnõu seletuskirjast.