Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Pangajuhid videointervjuus: Nordea ja DNB ühinemine ei tähenda Baltikumi turult lahkumist (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Siiri Liiva, Juss Saska
Copy

Skandinaavia suurpangad Nordea ja DnB liidavad oma Balti harud. Ühinemisprotsessiga loodetakse lõpule jõuda järgmise aasta teises kvartalis, teatasid ettevõtted ühisel pressikonverentsil Riias.

-Mis muutub Baltikumi pangandusturul seoses kahe panga ühinemisega? Kuidas see mõjutab turgu, kliente ja kummagi panga töötajaid?

Inga Skisaker (Nordea Balti haru juht): Andsime täna teada kahe panga ühinemisest. Meie eesmärk on luua Baltikumi juhtiv pank, millel on laiem geograafiline ulatus. Uue panga arengust sõltuvalt pakume oma töötajatele paremaid võimalusi karjääriredelil tõusmiseks ning enesearenduseks. Klientidele on võimalus saada paremaid teenuseid ning pakume laiemat tooteportfelli.

Mats Wermelin (DNB Balti haru juht): Olen eelkõnelejaga nõus. Lisan vaid, et Baltikumi turg on äärmiselt konkurentsitihe. Kui oleme saavutanud geograafiliselt laia ulatuse, saame finantsteenuse pakkujatest olla Baltikumis senisest konkurentsivõimelisemad ja toimida nagu üks piirkondlik pank toimima peab. See ongi meie eesmärk. 

-Kas teil on olemas juba ülevaade, milline saab olema uue, loodava panga turupositsioon erinevates Balti riikides?

Inga Skisaker: Meile teadaolevast hakkab uue panga turupositsioon laenuvõimekuse osas varieeruma esimese ja teise koha vahel. Ka saavutame me uue pangaga võrdse geograafilise ulatuse - mida meil täna näiteks ei ole - ja sellega võime üldises plaanis saada Baltimaade suuruselt teiseks pangaks.

Mats Wermelin: Küll aga tahaks ma rõhutada, et meist saab esimesel kohal olev iseseisev pank Baltikumis.

-Seega teie peamiseks konkurendiks saab siis Swedbank?

Inga Skisaker: Konkurente ei saa kunagi alahinnata, aga meil on siinsel turul siiski kaks suurt konkurenti - need on kaks Skandinaavia panka (SEB ja Swedbank - toim.) Uue panga eeliseks saab olema see, et meie juhtkond on konkreetselt keskendunud Baltikumi turule. Sellest tuleb iseseisev Baltikumi pank ja ning see on kindlasti suureks eeliseks.

-On teil plaanis teha muudatusi ka pangakontorite võrgustikuga seoses?

Mats Wermelin: Praeguses etapis veel mitte, sest me oleme alati oma tegevuses vaadanud asukoha valikul, mis oleks paremad kohad meie klientidele. Selge see, et mõnedes kohtades, kus mõlema panga kontorid on lähestikku või samal tänaval, jääb lõpuks siiski alles vaid üks kontor.

-Kui kaua olete juba ühinemist plaaninud?

Mats Wermelin: Juba mõnda aega - veidi üle aasta.

-Eesti finantssektoris levib väide, et kahe panga ühinemise näol on tegelikult tegemist kahe panga väljumisstrateegiaga Baltikumist. Kuidas kommenteerite?

Inga Skisaker: Ei, see kohe kindlasti ei ole väljumisstrateegia. Oleme loomas suurpanka, suunanud väga palju ressursse selle ideega edasi minekuks. Nordea nimel võin väita, et oleme väga pühendunud sellele, et uut panka saadaks edu.

Mats Wermelin: On oluline märkida, et DNB panga eesmärk on alati olnud Balti turul lisaväärtuse loomine. Oleme pikalt panustanud sellesse, et meie tegevusulatus kasvaks. Uue pangaga me selle ka saavutame ja usume, et pikas plaanis loob see veelgi enam lisaväärtust. Sellest võidavad nii meie aktsionärid kui kliendid.

-Mis on ühinemistehingu hind? Näiteks, kui te peate IT-süsteemid ühendama, jne?

(Mõtlevad pikalt.)

Inga Skisaker: Me ei ole otseselt veel selle maksumust kokku löönud, keskendudes ennekõike võimalustele, mis ühinemine meile pakub. Nagu ma juba varem ütlesin, veel on liiga vara konkreetseid numbreid välja tuua. Seniajani oleme keskenunud ühinemisotsuse mõtestamisele ja alles nüüd algab sisuline töö uue panga struktuuri osas. Loodame sellega järgmise aasta II pooleks ühele poole saada.

-Kus hakkab asuma uue panga peakontor?

Mats Wermelin: Oleme otsustanud registreerida uue panga Eestis. Küll aga hakkavad kõikides Balti riikides olema eraldi oma kompetentsi- ja juhtimiskeskused - lisaks Tallinnale ka Riias ja Vilniuses.

Tagasi üles