Eesti Pank: uus pank toob Läti ja Leedu riskid Eestisse

Eesti Panga asepresident Madis Müller. Foto: Liis Treimann

• Eesti eraisikute pangateenuste turul võib uus pank tugevdada konkurentsi.
• Uus loodav pank oleks Baltimaades suuruselt teine pank.
• Uus loodav pank kasvataks Eesti pangandussektori varade mahtu ligi 40 protsenti.

Nordea ja DNB Panga Baltimaade äride liitmine Baltimaade pangaks peakontoriga Eestis tähendaks, et Eesti finantsstabiilsust ohustavate riskide seisukohast muutub olulisemaks olukord Läti ja Leedu pangandusturul.

Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul oleks Balti regiooni suuruselt teise panga loomine Eesti finantsturu viimaste aastate suurim uudis, mis võib tähendada suuremat konkurentsi jaepanganduses. „Danske tõmbus hiljuti tagasi Eesti jaepanganduse turult, mis ei mõjunud konkurentsile hästi. Samuti ei olnud DNB pank seni aktiivne jaepanganduses. Loodan, et uue suure Balti riikidele keskenduva universaalpanga teke toob kaasa senisest tugevama konkurentsi eriti just eraisikutele mõeldud pangateenuste turul. Konkurents on edasiviiv jõud, mistõttu on tegemist hea uudisega,“ ütles Müller.

Neljapäeval avaldasid Nordea ja DNB pangakontsernid kava, mille kohaselt loovad nad oma Balti äride alusel uue iseseisva panga peakontoriga Eestis ja mille filiaalid asuvad Lätis ja Leedus. Kui erinevate riikide ametkonnad selle plaani heaks kiidavad, siis tekib Baltimaade suuruselt teine pank ja Eesti pangandussektori varade maht kasvab tehingu tagajärjel ligi 40 protsenti.

Kui uue suure panga peakontor tehakse Eestisse ja filiaalid teistesse Balti riikidesse, siis Eesti finantssektori stabiilsust hakkab otseselt mõjutama Läti ja Leedu panganduses toimuv. „Oma suuruse tõttu muutuks uus pank Eestis süsteemselt oluliseks. Meie panganduse riskid hakkavad enam sõltuma Lätist ja Leedust, kus oleks suur osa uue panga ärist. Kui uue panga loomine saab heakskiidu, siis hakkame Eesti Pangas finantsstabiilsuse riske analüüsides kindlasti rohkem tähelepanu pühendama Läti ja Leedu turule ning täiendavate kapitalipuhvrite kehtestamisel sellega arvestama,“ märkis asepresident Müller.

Nii Nordea kui DNB kuuluvad Skandinaavia juhtivate pankade hulka ning võrdse hääleõigusega omanikena on mõlemad kinnitanud oma valmisolekut vajadusel oma Balti pangale lisarahastamist pakkuma. Mülleri sõnul on taolise tugeva seljataguse omamine kindlasti oluline Eesti finantssektori stabiilsuse seisukohast.

Uue panga tegevuse üle hakkaks tulenevalt bilansi suurusest järelevalvet teostama Euroopa Keskpank koostöös Finantsinspektsiooniga.