Poodidel keelatakse tasuta kilekottide jagamine

Juba aasta pärast ei tohi selliseid kilekotte poekassas olla. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Keskkonnaministeeriumi kavandatud seadusemuudatus kergitab kilekottide hinda ja keelab nende tasuta jagamise.

Eelnõukohase seadusega kavandatakse seada Eestis õhukestele plastkandekottidele väikseim müügihind vahemikus 30 senti  kuni 1 euro, selgub seaduse seletuskirjast. Väikseima müügihinna sätestab keskkonnaminister oma määrusega ja see rakendub alates 1. jaanuarist 2019.

Inimese aastane kulu praeguse õhukeste plastkandekottide tarbimise korral kujuneks kaks kuni seitse korda suuremaks. Eriti õhukestele plastkandekottidele (poe piima-,  köögiviljaosakondades-toim) miinimumhinda ei rakendata, kuid nende tarbimise vähendamiseks kehtestatakse nõue, et alates 1. juulist 2017 ei tohi tarbijale müügikoha kassas olla need tasuta kättesaadavad.

«Nõude kehtestamise eesmärk on vältida olukorda, kus tarbija saab eriti õhukesi plastkandekotte tasuta ja vabalt võtta, et asendada kandekotti,» selgitavad eelnõu koostajad. Neile ei rakendata miinimumhinda, kuna eriti õhukesi kilekotte kasutatakse  suures osas toiduhügieeni ja lahtise kauba esmapakendina.

Õhukesed kilekotid vaid liha ja kala jaoks

Alates 2018.aastast ei tohi eriti õhuke plastkandekott olla ostjale kättesaadav välja arvatud juhul, kui see on vajalik hügieeni otstarbel või seda kasutatakse kaupade esmapakendamisel, kui see aitab vältida toidu raiskamist. Hügieeni otstarbel ja esmase pakendina kasutatakse kõnealuseid plastkandekotte näiteks müügikohtade liha, kala ja valmistoidu lettides. Hilisem jõustamisaeg on selleks, et anda aega teha vajalikud ettevalmistused eriti õhukeste plastkandekottide asendamiseks muude võimalustega.

Nö tavalistele kilekottidele määratud hinnavahe ühtib teistes Euroopa Liidu liikmesriikides kehtestatud hindadega ja sealne praktika on näidanud, et plastkandekottide hinnastamine on tõhus vahend nende tarbimise vähendamiseks. «Kavandatav hinnavahe kattub ka alternatiivsete võimaluste (võrk-, paberkotid), mida saab korduvalt kasutada, hindadega,» seisab seletuskirjas.

Keskkonnaministeeriumi tekkitud uuringust selgus, et kõige rohkem tarbitakse Eestis plastkandekotte, mis on õhemad kui 50 mikronit (õhukesed plastkandekotid) ja mida korduskasutatakse paksematest plastkandekottidest harvemini. Seetõttu muutuvad õhukesed plastkandekotid kiiremini prahiks – need visatakse sagedamini ära.

Õhukestest plastkandekottidest suure osa moodustavad plastkandekotid, mis on õhemad kui 15 mikronit  ehk eriti õhukesed plastkandekotid, mida kasutatakse lahtiste toidukaupade esmase pakendina või mis on nõutavad toiduhügieeni eesmärgil.

Uuringu tulemustele tuginedes tarbib inimene aastas keskmiselt umbes 40 plastkandekotti ja umbes 165 eriti õhukest plastkandekotti (neist kasutatakse toiduhügieeni eesmärgil umbes 37 protsenti ehk 63).

Ka kohustab uus seadus kaupmehi pakkuma tarbijale kauba pakendamiseks plastkandekottide asemel muid võimalusi. «Praegu on olemas alternatiivid – paber-, võrk- ja riidekotid – ning mõni neist peab olema kättesaadav kõigis müügikohtades,» seisab seletuskirjas. Ligikaudu pooled tarbitud eriti õhukestest plastkandekottidest kasutatakse puu- ja köögiviljade pakendamiseks ka nende tarbimise vähendamise üks võimalus on  leida toimiv ja mugav alternatiiv. Ühe võimaliku alternatiivse variandina puu- ja köögiviljade pakendamiseks saaks kasutada võrkkotte.

 Kui seni tasuta jagatavad õhukesed plastkotid hinnastatakse või piiratakse nende tarbijatele kättesaadavust muudmoodi, peab olema tarbijal reaalseid alternatiivseid valikuvõimalusi kauba pakendamiseks. Seadus ei täpsusta, milliseid valikuvõimalusi peab müügikohas pakkuma, see jääb müügikoha spetsiifikat ja muid asjaolusid arvestades kaupmehe enda valida.