/nginx/o/2016/08/23/5752053t1h765f.jpg)
Keskkonnaministeerium ei nõustu seakasvatajate kriitikaga metssigade arvukuse vähendamise suhtes, viidates, et jahimehed on nendele antud küttimiskohustuse täitnud ja ületanud, kirjutab BNS.
Ministeerium tõrjub seakasvatajate kriitikat metssigade küttimise kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jahimehed täitsid eelmiseks jahihooajaks seatud metssigade küttimismahu ning paljudes maakondades seda ka ületati ehk saab öelda, et Eesti umbes 13 000 jahimeest on vabatahtlikuna tegutsedes olnud katkuga võitlemisel oluliselt abiks,» ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.
«Loodame jahimeeste abile seakatkuga võitluses ka edaspidi, täiendavate jõudude kaasamist metssigade arvukuse alandamisel ei pea me otstarbekaks,» rõhutas Lamp.
Möödunud nädalal aset leidnud seakasvatajate ja veterinaaride kohtumisel nõudsid seakasvatajad seoses seakatku laastamistööga riigilt metssigade arvukuse kiiremaks vähendamiseks vajadusel kaitseväe kaasamist, kirjutas teisipäevane Saarte Hääl. Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Indrek Halliste ütles kohtumisel seakasvatajatega, et võitlust seakatkuga saab nimetada sõjaks ja niinimetatud sõja ajal ei saa lõpmatult kaalutleda iga otsuse juures, vaid tuleb olla jõulisem ja otsustuskindlam, edastas Saarte Hääl.
«Tänavu 29. veebruariga lõppenud jahindusaasta oli erakordne, kuna metssigade kaudu leviva Aafrika seakatku leviku tõkestamiseks tuli metssigade küttimine ümber korraldada ning kehtestada varasemast kõrgemad küttimismahud. Keskkonnaamet määras seireandmetele tuginedes 2015/2016 jahihooajaks kohustuse küttida 29 608 metssiga. Jahimehed täitsid ettenähtud miinimumi ning paljudes maakondades seda ka ületati,» märkis Lamp.
Kokku kütiti eelmisel hooajal 32 330 metssiga. Lisaks hukati 35 katku kahtlusega metssiga ja leiti 2006 korjust. Metssea asurkond vähenes möödunud jahiaasta jooksul 34 371 isendi võrra, viitas Lamp.
«Keskkonnaagentuur tegi ettepaneku 2016/2017 jahihooaja küttimismahuks 17 850 metssiga, millest on 1. augusti seisuga kütitud 5508. Saaremaal on kütitud 34 protsenti ettenähtud küttimismahust, mis on võrreldes teiste maakondade tulemusega veidi üle keskmise, mis on 31 protsenti. Jahihooaeg kestab 2017. aasta veebruari lõpuni,» märkis Lamp.
Oktoobrist algav ajujahi periood tõstab metssigade küttimisarvu märgatavalt. Kui süveneda 1. augusti seisuga kütitud metssigade küttimisstruktuuri, on märgatav põrsaste üliväike osakaal, vaid kuus protsenti kütitud metssigadest, ent kindlasti see arv tõuseb oluliselt koos põrsaste suuremaks kasvamisega, viitas ministeeriumi asekantsler.
«Lisaks tuleb arvestada, et enim metssigu kütitakse talvel, mil jahipidamisele aitab kaasa loomajälgi reetev lumekate. Seega usume, et jahimehed suudavad metssigade küttimismahte eeskujulikult täita ka tänavu,» kinnitas Lamp.
Seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse oluliseks pidurdamiseks tuleb saavutada arvukus - 1,5 isendit 1000 hektari kohta, samas Euroopa Liidu soovitus on viis metssiga 1000 hektari kohta.
«See eesmärk tuleb saavutada 2017/2018. aasta jahihooaja lõpuks. Aafrika seakatku viirus on väga püsiv ning valvsust ei tohi kaotada ka vähendatud metsseapopulatsiooni oludes ehk kodusigade kaitsmiseks tuleb järgida bioohutusmeetmeid,» rõhutas Lamp.