Asjatundjad: suvelavastuste heli ei riku matsid, vaid korraldajate «bläkk»

Täiesti kaasaegne tehnikakomplekt, millel ei ole seost artiklis kajastatud mittetöötava tehnikaga Foto: elvitehnika.ee

Möödunud nädalavahetusel laineid löönud juhtumi, kus Valge Daami suvelavastus tuli peatada ragiseva heli tõttu, süü ei lasu asjatundjate hinnangul mitte külastajate taskus olevatel mobiiltelefonidel, vaid korraldajate soovil helitehnika pealt kokku hoida.

«Meil on kahju, et tehniliste murede lahendamiseks tuli läbi aegade esimest korda etendus korraks peatada. Mitu halba asja langes kokku ning kiiret ja ideaalset lahendust ei olnud kuskilt võtta,» teatasid lavastuse korraldajad hiljem sotsiaalmeedias.

Täpsemalt oli asi selles, et kuigi korraldajad palusid enne etenduse algust rahval mobiiltelefonid välja lülitada, jätsid paljud selle tegemata. Esinejad kasutasid põsemikrofone, mobiiltelefonide lainesagedus segas aga mikrofonisaatjate tööd ning heli kadus või katkes.

Milles võis siis ikkagi asi olla, oleme ju näinud vägagi suuri kontserte ja etendusi, kus kõik on suurtele rahvamassidele vaatamata toiminud?

Jaanus Ling professionaalset heli- ja videotehnikat müüvast ettevõttest ProMedia oli konkreetne: «Puhtalt helivõimendusfirma «bläkk»! Ei viitsinud endale töötavat raadiomikrofonide süsteemi hankida.»

Euroopa Liidus on tema sõnul jäetud 4G mobiilisageduste vahel kaks vaba auku – 823-832 MHz ja 863-865 MHz – sagedusteks, mis on just ette nähtud laiatarbe raadiomikrofonide saatjatega ja koduste kõrvaklappidega kasutamiseks.

Nendesse vahemikesse mahub 6–8 kanalit ning suuremate ürituste puhul, kus kanaleid on vaja 20 ja enam, tuleb hankida tänapäevased süsteemid, mis on laias diapasoonis ringihäälestatavad. Sel viisil saab näiteks digiTV kanalite vahel konkreetses sündmuskohas testimiste käigus vabu auke leida. «Nii töötab praegu kogu maailm,» sõnas Ling.

Kui kasutada aga vananenud või odavat tehnikat, siis sattutakse kindlasti 4G-levialasse ja kvaliteedi langus on loomulik. «Nagu 4G-saatja tööle hakkas, see ka raadiomikrofonid maha surus,» sõnas ta.

Lingi sõnul on turg odavaid «hiinakaid» ja muud rämpsu täis ning tõsiseid tegijaid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda – need on tootjad USAst, Saksamaalt ja Jaapanist. «Kvaliteetne raadiomikrofonide süsteem on ka mobiilikindel,» lisas ta.

Eesti Rahvusringhäälingu tootmisteenistuse juhataja Hendrik Reindla märkis, et tegelikult ongi 823-832 MHZ ainus auk sagedusalas, kuhu pidid nii varem kui peaksid ka tulevikus euroregulatsioonide koostajate meelest kõik raadiomikrofonid ja kõrvasided ära mahtuma.

«See aga on suurürituste jaoks ilmselgelt kitsas,» ütles Reindla ja lisas, et mõni aasta tagasi anti üleeuroopaliselt 4G kasutuselevõtuks üks sagedusala telekomidele ning järgmise aasta juunis läheb järgmine.

«Maailm areneb edasi ja me kõik tahame telefoniga järjest rohkem võimalusi kasutada, see aga «lööb õhu paksuks»,» sõnas ta.

Reindla täpsustas, et mobiilside ise ei sega raadiomikrofone, küll aga 4G-andmeside. Eestis saab raadiomikrofone kasutada ka televisioonisaatjate sagedusalas – igas maakonnas eri sagedusi.

Ka Raido Sooalu videoülekandeid korraldavast ettevõttest MIND leidis, et ilmselt oli siin tegemist juba «klassikalise probleemiga».

Nimelt kasutasid kunagi kõik raadiomikrofonide tootjad ühte kindlat sagedusvahemikku, kuid kui ühiskond hakkas aina enam kasutusele võtma WiFit, mobiiltelefone, 3G/4G-antenne, siis ühel hetkel võeti kasutusele uued standardid ehk sagedusvahemikud.

«Peale seda on need vanadel sagedustel töötavad seadmed palju oma hinnas kaotanud, kuid sellest tulenevalt on neid palju liikvel järelturul ja laojääkides,» märkis Sooalu. «Paljud neid seetõttu ostavad – kahjuks tekib ka palju probleeme, just avalikes kohtades.»