/nginx/o/2016/08/23/5751809t1he6a2.jpg)
Postimehele kirjutas lugeja, kellele tegi tuska viimasel ajal saamata jäänud kirjad. Postkast on olemas, aga postiljon kirju sinna ei pane.
Valesti paigaldatud postkasti tõttu jäid olulised kirjad saamata (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Asi on nüüd niikaugel, et pean lõpetama lehtede tellimise,» kirjutas lugeja. «Omniva nõudel peab postkast olema värava küljes, kuigi see on olnud 50 aastat meil maja trepil, kolme sammu kaugusel väravast.» Ta lisas, et aias pole ei koeri ega kasse, kes võiksid postiljoni hirmutada.
«Tänu sellele nõudele jäi meile toomata uus pangakaart ja ka uus säästukaart, mis oli saadetud. Olukord on nüüd siis selline, et mina vana inimene pean talvel libedaga ronima lehte tooma õue, selle asemel, et saaksin selle kätte trepilt.»
Omniva kommunikatsioonispetsialisti Mattias Kaivi sõnul töötavad nad pidevalt selle nimel, et igapäevane postikanne oleks samal ajal mugav nii kliendile kui ka mõistlik kannet tegevale kirjakandjale. «Seetõttu palume klientidel ka jälgida, et nende postkastid oleksid korrektselt paigutatud, märgistatud ning aasta läbi ligipääsetavad,» tuletas Kaiv meelde.
Ühtlasi tõi Kaiv välja ka postiseaduse, mille kaheksandas paragrahvis on sätestatud postkastile ja selle paigutamisele kehtivad nõuded. Postiseaduses seisab:
Punkt 4. Postiteenuse osutajale tuleb tagada juurdepääs postkastile.
Punkt 5. Linnas, alevis ja alevikus paigaldatakse postkast eramu või ridaelamu esist piirava aia külge või kortermaja esimese korruse eesruumi. Kui eramul või ridaelamul puudub aed, paigutatakse postkast tänavapoolse välisukse lähedusse valgustatud kohta.
Punkt 6. Külas paigutatakse postkast selle omaniku ja universaalse postiteenuse osutaja vahelise kokkuleppe kohaselt isiku elu- või asukohast mõistlikul kaugusel asuvasse ja transpordivahendiga aasta läbi ligipääsetavasse kohta.