Mullu 421 inimest koondanud Nitrofert emiteerib 119 miljoni eest uusi aktsiaid

NItroferdi väetisetehas. Foto: Sergei Stepanov

Kohtla-Järvel mineraalväetisi tootnud Nitrofert AS on emiteerinud 1,9 miljonit uut väärtpaberit kogusummas 119 miljonit eurot.

Nitroferdi tehase juhataja Aleksei Nikolajev ei soovinud vastata BNSi küsimusele, kas emissiooni eesmärgiks on tootmise taaskäivitamine või mis võiksid olla ettevõtte edasised plaanid. «Tänaseks meil ei ole mingeid kommentaare,» sõnas ta vaid.

Ettevõte lõpetas tootmise täielikult eelmise aasta lõpus ning koondas kokku 421 töötajat. Sealse tootmise sulgemise ning ka teistes Ida-Virumaa suurettevõtetes toimunud koondamislaine tõttu esitas Eesti ka abipalve Euroopa Liidu globaliseerumisega kohanemise fondile.

Nii töötukassast kui sotsiaalministeeriumist öeldi BNS-ile, et Nitrofert ei ole kuidagi mõista andnud, et sealne tööjõuolukord kuidagi muutumas oleks.

Praegune aktsiakapitali suurendamine on esimene kord kahe aasta jooksul, kui firma suurema emissiooni korraldab. Veidi tõstis firma aktsiakapitali ka eelmise aasta augustis enne koondamisi, ent siis oli emissiooni maht vaid 1,9 miljonit eurot, suurendades aktsiakapitali mahu 12,2 miljoni euroni. Vähemalt eelnevad 13 aastat püsis see 10 miljoni euro kandis.

Nitrofert lõpetas tootmise eelmise aasta teises pooles ja konserveeris kõik 51 oma territooriumil asuvat hoonet. Tehas on ka varem aastaid ooterežiimil seisnud, näiteks aastast 2009 ei toimunud ettevõttes 3,5 aastat tegevust ja uuesti alustati tööd 2012. aasta lõpul. Vahepealsetel aastatel küll räägiti pidevalt plaanidest tootmine taaskäivitada, kuid toormehindadele ja madalatele lõpptoodangu hindadele viidates seda siiski ei tehtud.

Enne tootmise taaskäivitamist 2012. aastal ettevõte väga suuri finantsettevalmistusi ei teinud – 2011. aastal oli firma omakapitali maht 104 miljonit eurot ja 2012. aastal 97,9 miljonit eurot. Firma varade maht kasvas küll 2011. aasta 133,4 miljonilt eurolt 142,1 miljoni euroni.

Ettevõtte käivitamisjärgsed majandustulemused aga kuigi head ei olnud. 2013. aastal sai Nitrofert 61 miljoni eurose käibe juures 12 miljonit eurot kahjumit. 2014. aasta ega 2015. aasta majandusaasta aruannet pole ettevõte siiamaani esitanud.

Hoolimata 2013. aastal teenitud suurest kahjumist jäi firma omakapital siiski suure varuga positiivseks, moodustades 86,1 miljonit eurot. Suurima osa toonasest omakapitalist moodustas jaotamata kasum, mille jääk hoolimata järk-järgulisest kahanemisest eelnevail aastail oli toona siiski 73 miljonit eurot. Selle arvelt kattis Nitrofert ka toona enda kahjumi.

Maksu- ja tolliameti (MTA) maksulaekumise statistikast selgub, et firma maksis eelmise aasta neljandas kvartalis, mil lahkusid töölt viimased koondatud, tööjõumaksusid kokku 413 800 euro mahus. Tänavu esimeses kvartalis langes firma tasutud tööjõumaksude maht 69 600 eurole. Teises kvartalis näitaja aga tõusis ning juunist augustini maksis firma tööjõumaksudeks 80 200 eurot.

Veelgi suurem tõus on toimunud muude riiklike maksudega vallas. See näitaja, mis hõlmab küll sotsiaalmaksu, ent jätab kõrvale kogumispensioni- ja tööstuskindlustumaksed, oli esimeses kvartalis 69 500 eurot, ent teises kvartalis koguni 321 000 eurot. Eelmise aasta viimases kvartalis oli see 399 000 eurot.

Ettevõte toodab maagaasist peamiselt ammoniaaki ja karbamiiti, mille maailmaturuhinnad on viimasel ajal vaikselt taas tõusma hakanud.

Nitrofert kuulub Ostchem Holding gruppi, mis koondab Ukraina suurärimehega Dmitri Firtašiga seotud Group DF keemiatööstuse varasid.