/nginx/o/2016/08/19/5735403t1h582c.jpg)
Saue gümnaasiumi algklasside õpetaja Merike Sauli sõnul võiks iga lapsevanem, kelle laps astub alles esimesse klassi, sättida esimese septembri nii, et see päev oleks lapsele eriline ning päeva keskpunktis oleks kindlasti koolilaps.
Lapse kooliminek tähendab vanemale suurt vastutust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui esimene päev on lapsele eriliseks tehtud, siis ei peaks ta ka järgnevate päevade pärast pabistama,» sõnas Saul.
Sauli sõnul pidavat esimene nädal väiksemale lapsele alati stressirohkelt mõjuma, sest siis saab laps tohutult palju uut informatsiooni, mis võib talle alguses kurnavalt mõjuda.
Kuna esimene koolinädal on väsitav, siis soovitab Saul ka lastevanematele võimalusel just see nädal endale puhkus planeerida ning kindlasti ei tohiks unustada, et just sellisel nädalal peaks laps saama tunda end keskpunktis olevana ning kindlasti peaks lapsevanem temaga siis tunduvalt enam tegelema.
«Esimesel nädalal on oluline, et lapsevanem ja laps istuvad koos maha ning tegelevad kooliasjade ülevaatamisega,» nentis Saul, «koos kooliasjadega tutvumine ja koolikoti kokkupanek loob lapsele kindlustunde selles, et tal on alati kõik vajalik olemas,» lisas Saul.
Sauli sõnul on oluline, et kui laps on niigi ärevuses, siis on talle ka oluliseks teadmine, et on keegi, kes temaga muresid arutab ja teda alati aitab.
Peale esimest päeva tuleks lapse kooli vastu kõrgendatud huvi tunda ka esimesel nädalal ja kuul.
«Lapsele valmistab suuremat kindlustunnet, kui keegi tema tegevuste vastu kõrgendatud huvi tunneb. Näiteks võiks lapsevanem alati küsida, mida laps koolis tegi, kes tema klassis käivad ning kus laps istub,» sõnas Saul.
Sauli sõnul aitab lapse asjade vastu huvi tundmine teda stressist vabastada.
«Hea tunde tekitab lapsele see, kui ema saab talle kooli vastu tulla, et laps saaks näidata alati seda, kus ta istub ja ka seda, kuhu käivad tema asjad,» sõnas Saul.
Asjade kohta käiv informatsioon on ka lapsevanemale ääretult vajalik, sest nii teab alati lapsevanem alati, kuhu enda lapse asjad klassis paigutada.
Veel tuletab õpetaja Saul meelde, et esimese nädalaga kujuneb lapsel välja ka päevarežiim, sest ta peab hakkama varem ärkama ning ka seda tuleks järgida.
«Laps peab teadma, et kui ta koolist tuleb, kas ta peaks asuma kohe kirjutuslaua taha või võib ta puhata,» sõnas Saul.
Lapse päevarežiim on Sauli sõnul aga igas peres isepidi kehtestatud.
«Lapsel peavad olema alati reeglid paigas, sest nii on tal kergem endaga toime tulla. See tekitab temas teatud turvatunnet, et kui laps tuleb koolist, siis ta teab alati, mida täpselt teha tuleb, isegi siis, kui lapsevanemad veel töö on» märkis Saul.
Sauli sõnul pole mitte oluline üksnes päevarežiim, vaid ka see, et laps saaks tunda, et tema kõrval on täiskasvanu, kes pakub talle turvatunnet.
«Esimese klassi lapse jaoks on oluline tunda seda, et saaks jalad alla ja et tal tekiks pilt sellest, kuidas koolielu tegelikult kulgeb,» sõnas Saul.
Kindlasti on Sauli sõnul oluline rääkida lapsega läbi ka ohutu koolitee põhimõtted ning ka see, et kui midagi peaks juhtuma, siis kuhu laps saaks kohe pöörduda.
«Laps ei tohiks probleemide tõttu ehmuda, seega võiksid olla asjad alati eelnevalt läbi räägitud, et laps ei tunneks hirmu, » sõnas Saul.
Kindlasti soovitab Saul planeerida perereisid ka varasemaks kui septembri alguseks, mille tõttu jõuavad lapsed kooli tihti eakaaslastest hiljem.
«Väikestele lastele on esimene koolipäev rõõmus taaskohtumise päev ja seega on nende kohalolek seal alati oluline,» sõnas Saul.
Sauli sõnul ootab septembri alguses ootavad nii õpetaja kui lapsed taasnägemist ja -kohtumist.
«See on nädal, mil lapsed panevad alati paika selle, kellega ja kuhu nad istuvad. See on neile rõõmus ja tore nädal, kus nad õpivad kooliga harjuma, seega ei tohiks ükski pisike sellest ilma jääda,» sõnas Saul.