/nginx/o/2016/08/19/5735173t1h6889.jpg)
Tartu jalatsitootja Samelin AS-i tegevjuhi Leida Kikka sõnul on Eesti areng 25 iseseisvusaasta jooksul olnud märkimisväärne, kuid möönab, et eurotoetusi oleks võinud anda rohkem ettevõtetele vajalike sisseseadete ostmiseks.
Samelini tegevjuht: Eurotoetuste teisiti jagamine oleks ettevõtted kiiremini jalule aidanud (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Toon näiteks võrdluse Rumeeniaga, kus ettevõtteid muudeti eurotoetuste abil konkurentsivõimelisemaks, suunates eurorahasid peaasjalikult tootmisbaasi kaasajastamiseks. See omakorda osutus Ida-Euroopa majandusele edasiviivaks jõuks, sest uus tootmisliin võimaldas kaasaegsel tasemel toota,» sõnas Kikka ja lisas, et Eestis jagati toetus veidi teisiti. «Oleme saanud toetusi välismessidel osalemiseks, mis oli kindlasti edasiviivaks jõuks, kuid kui oleksime algusaegadel saanud võimaldada laenuta uue tehasesisseseade ostu, ei oleks me pidanud selleks laene võtma ning oleksime kiiremini jalad alla saanud.»
Kikkas rõhutas, et Euroopa Liidu ja NATO liikmelisus on mõjunud Eestile märkimisväärselt positiivselt ning toob välja, et Eesti kuulumine NATO-sse võimaldab näiteks Samelinil osaleda militaarhangetel ja annab reaalse võimaluse toota NATO-le militaarjalanõusid, mis ühe Eesti ettevõtte jaoks on suur edusamm.