Eesti majandus on pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal läbi teinud meeletu arengu, aga ka valusaid kriise. Postimees uuris, kuidas on meil võrreldes saatusekaaslastega läinud.
Tellijale
25 aastat edulugu, aga ikka Soomest kõvasti maas (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endiste Nõukogude Liidu vabariikide arengust rääkides ei tohi unustada, et viimased 25 aastat on tähendanud neile põhjalikke ümberkorraldusi majanduses. 1990. aastad tähendasid üleminekut vabaturumajandusele: saabusid välisinvesteeringud, tekkis eraettevõtlus, võeti kasutusele oma valuuta, toimus erastamine ning veel palju muud. Suured muutused tõid endaga esialgu kaasa suure majanduskasvu ja tuntuse välismaal.
Märksõnad
- Balti
- Balti riigid
- eelarvekärped
- Eesti
- eesti majandus
- elanikkonna vananemine
- elektroonikatööstus
- euroala
- euroala võlakriis
- Euroopa
- Euroopa Liit
- Gruusia
- keskmine palk
- koondamised
- Leedu
- lennujaamad
- Läti
- madalad maksud
- majanduskasv
- majanduskriis
- majandusprofessor
- majandusteadlane
- majandustõus
- Moldova
- panganduskriis
- pankrot
- põllumajandus
- rahapoliitika
- Raul Eamets
- SKT
- skt inimese kohta
- Soome
- Tallinn
- Tartu
- tööpuudus
- tööstustoodang
- Ukraina
- võlakriis
- välisinvesteeringud
- väliskaubandus
- ühiskond