/nginx/o/2016/08/19/5734235t1hd2af.jpg)
Kahe päeva eest Eesti parimaks rohetehnoloogia start-up-iks valitud ettevõtmine nimega BugBox & Oil on leiutanud tehnoloogia, kuidas putukatest proteiinirikast toitu ja toitainete algmaterjali toota.
Eestlased plaanivad tirtsudest ja kilkidest söögikõlblikku valku toota (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtte esindaja Kätrin Karu ütles rohetehnoloogia äriideede ClimateLaunchpad Eesti programmi finaalis, et toidu valmistamine on üle maailma muutumas üha vett, energiat ja teisi ressursse nõudvaks ning Bugboxi eesmärgiks on pakkuda sellisele rumalale raiskamisele alternatiiv.
Niisiis on idee sisu kasvatada teadlikult putukaid eesmärgiga valmistada neist valgupulbrit ja -õlisid. Ühe kilo valgupulbri valmistamiseks kulub arvutuste kohaselt vaid 2,5 kilo putukaid, samas kui näiteks spordisegudes kasutatava vadakuvalgu tootmiseks tuleb töödelda 88 kilogrammi piima.
Algtoormena plaanitakse kasutada rohetööstuste jääke, seetõttu on selline tootmine tuhat korda väiksema ökoloogilise jalajäljega võrreldes tavapõllumajandusega.
BugBox plaanib masstootmisel kasutada nii kilke kui rohutirtse – just viimased on eriti rikkalikud oomega-3 õli poolest, mida seni pole maailmas putukatest just palju toota proovitud. Rohutirtsu kehakaalust moodustab selline õli lausa 40 protsenti.
Oma peamiseks sihtturuks peab ettevõte USAd, tootmismarginaaliks on hinnanguliselt 5 eurot kilo eest. Ettevõte plaanib avada lähema viie aasta jooksul putukafarme mitmel kontinendil.
BugBoxi asutaja Erlend Sild märkis, et arvestatud on ka võimaliku tarbijapoolse psühholoogilise tõrkega – mitte just paljud inimesed ei armasta süüa putukaid. «Just sel eesmärgil valmistame me neist pulbrit ning seda mitte valmistoodanguna, vaid ühe komponendina toiduainetetööstuste jaoks,» sõnas Sild.
Ettevõte siseneb siiski tihedale turule, kus üleilmselt on putukatest toidu valmistamisega tegelemas ligi 300 ettevõtet. BugBoxi eeliseks on aga see, et ta ei valmista valmistoitu, vaid ka tooraineid just nende näiliste konkurentide tarvis. Mis puudutab loomakaitselist külge, siis puudub putukatel kesknärvisüsteem ja nad ei tunne seetõttu valu.
Ettevõtmine on praegu sealmaal, et võimalikele ostjatele on saadetud tootenäidised ja nüüd otsitakse ideele rahastust.
/nginx/o/2016/08/19/5734217t1he722.png)
17. augustil toimus Erinevate Tubade Klubis Euroopa suurima rohetehnoloogia äriideede ClimateLaunchpad Eesti programmi finaal. Edasipääsu eest Euroopa finaali 30 riigi sekka Eestit esindama võistlesid seitse rohetehnoloogilist ideed.
BugBoxi järel said teise ja kolmandana koha iduettevõtted Gleather ja WildAr.
Teise koha ning ka publiku lemmiku tiitli võitnud Gleather on leidnud alternatiivi nahale, mille tootmine toob endaga kaasa suure hulga kahjulikke jäätmeid ning on äärmiselt veekulukas. Gleather aga soovib hakata želatiini baasil tootma materjali, mis näeb välja nagu nahk, kuid on tehtud vaid loodussõbralikest koostisainetest.
Kolmanda koha võitnud WildAr pakub uudset lähenemist teetöödele, mille projektide koostamine on praegu liiga ajakulukas. WildAr on välja mõelnud lahenduse, mis protsessi oluliselt kiirendaks.