Päevatoimetaja:
Angelina Täker
Saada vihje

Neivelt: Kallase lahkumisega kadus Reformierakonnast suur osa majanduslikust mõtlemisest (15)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Gert Siniloo
Copy
Indrek Neivelt.
Indrek Neivelt. Foto: Liis Treimann

Ettevõtja ja pangandustegelase Indrek Neivelti arvates olid möödunud 25 aastast esimesed 15 aastat väga head, viimased kümmekond aastat on aga majandusseisu kehvaks kiskunud.

«Kogu edule pani aluse rahareform. Praegused noored ei saa sellest aru, aga kui enne põles inflatsiooni tõttu raha käes ning poest polnud midagi osta, siis rahareform oli justkui stardijoon – et siit alates tuleb teine poliitika,» rääkis Neivelt.

2000. aastate keskel hakkas aga tema arvates pihta ülelaenamine. «Kui 2005. aastal Hansapangast lahkusin, ütlesin, et suurim probleem on liiga suur laenuportfell.» Neivelti hinnangul ei investeeritud Eestis majandusbuumi ajal mitte tootmisse, vaid ehitati põllu peale maju.

Ühtlasi toimus ettevõtja arvates märgatav muutus Siim Kallase lahkumisega Reformierakonna eesotsast. «Sellega kadus ära suur osa majanduslikust mõtlemisest,» leidis ta.

«Ma arvan, et viimaste aastate jooksul oli väga vale idee n-ö tulumaksuvabad reeded – tulumaksumäära langetamine olukorras, kus maksuvaba miinimumi ei tõstetud. See on olnud kõige suurem maksuprohmakas,» ütles Neivelt. «Juhtida tuleb väärtuste, mitte Exceli tabeli järgi. Tulumaksu ei tohi võtta inimeselt, kes teenib alla elatusmiinimumi. Midagi hullemat ei saa ju välja mõelda,» lisas ta.

Neivelti meelest peab praegu muutuma mõtteviis. «Hetkel ajab igaüks terves ühiskonnas oma rida – poliitikud, ettevõtjad, kõik. Muutus peab minema suurema kogukondlikkuse suunas. Ettevõtjad ei taha praegu riskida, sest kui ebaõnnestutakse, siis ühiskond mõnitab neid. Aga kui ei riskita, siis ei tule ka suuri asju. Ka poliitikud tunnevad, et keegi neid ei armasta. Ma väidan, et poliitiline süsteem pole täna võimeline võtma tööle talente,» sõnas ta.

Tagasi üles