Finantsvabadus ei tähenda, et võib jääda kokteili jooma ja jalgu kõlgutama

Raha. Foto: Caro / Scanpix

«Suur osa palgast läks meelelahutusele ning õppelaen oli pigem igapäevaste kulude katmiseks. Eelarvet sisuliselt ei pidanud. Krediitkaarte pakuti samuti «soodsatel tingimustel». Mingil ajahetkel avastasin, et õppelaen on igal aastal ära kasutatud ning ka krediitkaart on maksimumi lähedal,» räägib 35-aastane spetsialistina töötav mees.

Mida võib leida sinu investeerimisportfellist praegu?

Väike summa Bondoras, Balti dividendiaktsiad (TVEAT, TKM1T).

Kui palju aega kulutad igakuiselt investeeringute haldamisele?

Igapäevaselt 10-15 minutit, hoian portfellil silma peal.

Oled 50% klubi liige ning kirjeldasid ennast kui patoloogilist eelarvestajat – kuidas jõudsid sellise säästmismentaliteedini ja oli see lihtne/keeruline?

Olin enne abielu oma rahaasjades lohakas tuulepea. Suur osa palgast läks meelelahutusele ning õppelaen oli pigem igapäevaste kulude katmiseks. Eelarvet sisuliselt ei pidanud. Krediitkaarte pakuti samuti «soodsatel tingimustel». Mingil ajahetkel avastasin, et õppelaen on igal aastal ära kasutatud ning ka krediitkaart on maksimumi lähedal. Palk lähenes tollal küll juba Eesti keskmise ligi. Sain küll aru, et nii vist kaugele ei kelguta, ent kokku end ikkagi ei võtnud. «Mis siis juhtus?» küsiks Anu Säärits siinkohal.

Olen oma vanematelt ja vanavanematelt saanud ühise rahakoti mentaliteedi ja pole kunagi aru saanud sellest kui ühist tulevikku loovad inimesed ei loo ühist nägemust nii finantsasjades kui kõiges muus. Seega, niipea kui hakkasin oma tulevase abikaasaga kokku elama ja n-ö pesa punuma, käis klõps ära ka minu peas. Soov oli ühiselt pingutada, et ka finantsiliselt oleksime tublid. Tegin kohe alguses ka ettepaneku ühiseks rahakotiks ja edasi on ajalugu, nagu öeldakse.

Vahemärkus: abikaasa on ajast aega olnud tubli ja kokkuhoidlik, seega üks olulisemaid samme finantsilise rikkuseni on minu nägemuses õige kaaslase leidmine selleks teekonnaks. Alustasime eelarve pidamist alguses mitte isegi investeerimiseks, vaid ühe suurema ostu jaoks (alguses veebist uurides erinevaid asjakohaseid Exceli tabelite vorme, seejärel koostasime oma tabeli mida siiani parandame ja täiendame).

Nägime, kuidas me võlad (ka abikaasal oli laenu võetud) hakkasid kolinal vähenema ning ebaratsionaalsed kulutused jäid harvemaks. Kui me laenud lõpuks tasutud saime, hakkas seni laenude teenindamiseks kulunud raha kogunema nimetatud ostu jaoks. Et aga raha niisama ei kopitaks, hakkasime uurima, mis sellega teha saab. Tol momendil olid pangahoiused 5-7% kandis ja esimesed tulud tulid sealt. Kui ma ei eksi, siis mingil ajahetkel suutsime tänu eelarvestamisele ja planeerimisele selle ostu väiksema finantsiga ära teha ning hakkasime ülejääki investeerima ja seda summat kasvatama.

Olukorras, kus on lapsed ning töötab vaid üks abikaasadest, on 50% klubisse kuulumine suhteliselt keeruline ning suuremate väljaminekute kuul see ei õnnestugi. Aga julgen öelda, et just igakuine eelarvestamine on teinud selle suures plaanis võimalikuks. Lisaks vabatahtlik loobumine (praegu veel) oma elukvaliteedi tõstmisest materiaalsete vahendite abil.

Vaata «We’ll Always Have Paris» (põnev uurimus/artikkel sellest, kas ja kuidas raha või elamused teevad õnnelikuks ja kui kauaks?) Vaata ka Hedonic treadmill ja Easterlini paradoks. Ootamatud sünnipäevad? Pole probleemi – sünnipäevade tabelis on kogu aasta peale näha, mis kuudel on sõprade ja sugulaste sünnipäevi rohkem. Pealegi – sünnipäevakingitus ei pea kallis olema, vaid tähendusrikas. Auto läheb katki? Eelarveks on igasse kuusse ette nähtud sellekohane väike «hooldussumma» jne.

Foto: Kristi Saare

Milline on olnud sinu palgatöö teekond

Olen teinud töid koristajast kirjatsurani, muruniitmisest müügitööni, õppides töö käigus tundma väga erinevaid inimesi, ja väga erinevaid ettevõtteid – küllap sealt on tekkinud ka kuulamisoskus/müügioskus/oskus inimesi lugeda. Õpin iga päev midagi juurde, sest igast kogemusest saab õppida, peaasi, et sa seda proovid helgemast küljest vaadata.

Kuidas leidsid enda jaoks täpsemalt investeerimise? Oli sul kogu aeg teadmine valdkonnast või mõjutas sind midagi sellele teele astuma?

Valdkonnast oli teadmist väga vähe, olin kooli ajal teinud asjast suhteliselt midagi teadmata teiste soovitustel mõned aktsiaostutehingud ning kogu selle portsu ka toonaste börsikriisidega kaotanud (loomulikult ei adunud ma üldse matsu ning müüsin tagatipuks need veel ära ka). Seega topelttüng nii mulle kui neile tuttavatele (kõik hävisid, nemad palju suuremalt kui mina). Nagu ülal mainitud, kogusime naisega esmalt ühe suurema ostu jaoks raha, samas ei tahtnud seda aga lihtsalt kontole jätta. Panime tähtajalisele hoiusele, mis tollal olid 5-7%.

Samal ajal oli mul üks hea tuttav, kes tegeles dividendiaktsiatega ja üldse erinevatesse varakategooriatesse investeerimisega. Temaga kohtudes tuli ka see vahel teemaks ning ühel hetkel tegin omale veebist sellekohaseid artikleid (nii eesti kui inglise keeles) lugedes selgeks, et dividendiaktsia võiks olla ka minule sobilik variant. Eriti kui ma tegin Excelis n-ö prooviarvutused, mis näitasid lumepalliefekti. Reaalsete aktsiate ostuni jäi veel muidugi mitu aastat, sest tegelesime perekondliku laenukoormuse likvideerimise ja meelerahufondi tekitamisega.

Päris alguses investeerimise eesmärki meil polnud. Võib öelda, et kõik sai alguse sellest, kui tekkis mõte, et meil võiks olla nii suur tagavara, et nt aasta aega töötama ei peaks. Hiljem, teemasse süvenedes saime aru, et niisama pole mõtet lasta rahal kuskil kontol istuda ja hakkasime aktiivsemalt uurima ja õppima. Üheks väikeseks õppevahendiks on meil olnud ka LHV virtuaalkonto. Kui alguses ei julgenud kohe päris aktsiaid osta, siis tegime seda mängult. Praeguseni oleme jõudnud ikka väikeste sammude ja avastuste kaudu.

Kui mõtled oma tutvusringkonnale, kas siis on investeerimine/rahateemad populaarsed?

Üldjuhul otsitakse sarnaselt mõtlevate inimeste seltsi, samas on meie tutvusringkond investeerimise ja raha kontekstis seinast seina. On neid, kes elavad palgapäevast palgapäevani, on neid, kes on finantsiliselt vabad.

Rahateemadel rääkimine on popp üldjuhul alles siis kui see algatus rääkimiseks tuleb neilt endilt – ise seda teemat peale pressides muutud sa üpris pea veidrikuks. Need, kellele teema korda läheb ning kes oma rahakotti samuti turgutada plaanivad, nende jaoks aga on vestlused alati põnevad.

Kui kindlalt tunned ennast oma praeguse rahalise olukorra juures?

Tunnen end suhteliselt kindlalt, kõhklus on kindlustuse osas – läänemaailmas on see tavaline asi, lausa finantshügieeni tase. Samas, olles läbi lugenud, mis on need summad, mis elukindlustusest saaks, tunnen vähemalt praegu, et need summad investeerides on sellest rohkem kasu kui see kindlustusfondidesse investeerida. Võimalik, et see tunne, teadmine ja tõekspidamine mingi aja möödudes muutub. Oluline turvalisusvalem (kuigi see on väga teoreetiline) on alati järgmine:

(Varad – kohustused)/kuu kulud/12 = rikkus aastates.

Proovime seda igal aastal suurendada. Olulisem veel on tegelikult igakuine passiivse sissetuleku summa. See on see, mis loeb.

Kes tegeleb teie peres investeeringutega? Kuidas teete otsuseid?

Füüsiliselt tegelen sellega mina, aga kuna kõik on peres ühine, siis arutame kõik otsused enne koos läbi. Kuna me mõlema eesmärk on võimalikult kiirelt finantsiliselt vabaks saada, siis üldjuhul on küsimus vaid tulevase investeeringu maksimaalse riskiastme selgeks tegemises (Üks meist soovib üldjuhul kõrgemat riski võtta, teine toob maa peale tagasi ja vastupidi). Nii ei ole me näiteks hoiu-laenuühistutesse veel raha paigutanud, kuigi kõrvalt tuttavate aastatepikkust kogemust nähes oleme seetõttu üpris kõrgetest tootlustest ka ilma jäänud. Üldises plaanis tuleb tulevikus küllap ka lapsed investeerimisarutellu sisse tuua – finantskirjaoskus on ülioluline ning reaalne elu õpetab kõige paremate näidetega.

Unistad talupidajaks hakkamisest – kuidas see investeerimiseesmärkidega kokku läheb?

Investeerimise eesmärgiks ongi hetkel tekitada selline sissetulek, et saaks ühel heal päeval minna maale elama ja tegeleda nn mugava talupidamisega. St teha vaid seda, millest jõud üle käib ning mis meeldib, mitte pidada kanu, sigu jmt, et ära elada.

Kust leiad värsket infot/tutvuseid/koolitusi? Kellega investeerimisteemadel suhtled?

Olen olemuselt suhteliselt introvert, seetõttu tutvusi väga ei teki. Sotsiaalmeedia aga annab võimaluse suhelda suhteliselt anonüümselt ka finantseerimise teemadel. Finantsvabaduse FB grupp on kindlasti üks huvitav koht, kus kodumaine info ja teadmine liigub. Sedapidi ma seda intervjuudki siin praegu teen.

Headest allikatest ja näidetest rääkides, olen lugenud nt MMM blogi suhteliselt algusaegadest – tema kommenteerijate/kaasvõitlejate blogide kaudu olen ringi vist peale teinud suurele osale FI/RE-teemalisest (financial independence/early retirement) õhinapõhisest lektüürist («Early Retirement Forum» jmt), kuigi kahjuks on palju rõhku USA-põhisele kogemusele, millest Eestis on vähe kasu [401(K) ja muud riigispetsiifilised pensionisüsteemid].

Lisaks värskele infole/koolitusele aga olen lugenud mõningaid raamatuid, millest filtreerinud välja enesele sobilikud jupid – siinkohal on samuti tarvilik asja mõistusega võtta, sest paljud USAst pärinevad raamatud («Rikas isa, vaene isa») on lisaks väga headele õpetussõnadele täis amerikanismi. Seetõttu võivad pealiskaudsel lugemisel või kõike sõna-sõnalt võttes need raamatud tagasihoidlikul/jalad-maas eestlasel vastumeelsust tekitada. Raamatusoovitustest näiteks: «Babüloni rikkaim mees», «Felix tahab rikkaks saada», «Snowball».

Millises vanuses sooviksid pensionile minna? Millises seisus on sinu pensionisäästud?

Pension on suhteline mõiste, pigem küsiksin «Millises vanuses sooviksid oma plaanides ja tegemistes täiesti vabaks saada?». Usun, et suurem osa neist, kes finantsvabadust soovivad saavutada, ei jää alates tollest päevast verandal jalgu kõlgutama ja kokteili rüüpama (no natuke ikka muidugi). Pigem saab keskenduda siis üksnes nendele projektidele, mida ise teha tahad. Hetkel on meie pere finantsvabadus/pension plaanis saavutada 14-15 aasta pärast, ent vaadates meie praegust tempot, saame küllap n-ö «kergema režiimi» peale juba kümne aasta pärast. Ehk siis vahetult enne viiekümnendat eluaastat. Aga vaadates Eesti meeste keskmist eluiga, parem hilja kui mitte kunagi.

Mis on sinu SUUR eesmärk investeerimisega tegelemisel?

Panna perekondlik finantslumepall veerema/kasvama ning nakatada n-ö rahalise mõistliku mõtlemisega ka oma lapsed ja lähedased. Ääretult kahju on näha kui inimestel on võimalus rahaliselt vabaks saada, ent nad ei tee seda (lotovõit, mis läheb puhtalt tarbimiseks; pärandus, mis läheb igakuiste kulude katteks; majamüük, millest saadud raha ei lähe isegi hoiusele jne).

Kumb on sinu strateegia – kas rohkem säästa või rohkem raha teenida?

Oluline nüanss, mis aitab kiiremini finantsvabadust saavutada, on kõik palgatõusud, preemiad ja juhuslikud laekumised säästa ja suunata investeerimisse, säilitades ja mitte tõstes olemasolevat elukvaliteeti. Nii on ka 50% klubi võimalik saavutada. Eriti varases nooruses. Hetkel ei tunne me näiteks oma elukvaliteedis millestki enamast väga puudust, mistõttu ei kibele me ka perekondlikku elukvaliteeti tõstma. Eestlaste jaoks on suhteliselt raske saada üle naabritega sammu pidamisest. Meie perel on see seni suhteliselt õnnestunud ja seetõttu liigumegi kiirelt finantsvabaduse poole, kulutamata võidutarbimisse liigselt aega, raha ja energiat. Raha-Jaak on oma raamatus selle väga heade näidetega välja toonud.

Millised on sinu suurimad õppetunnid, mida oled alustades õppinud? Mida soovitaksid teistel teha, kes investeerimisega alustada tahavad?

Mitte alustada nii hilja. Oleks ma alustanud kaalutletud investeerimisega (kasvõi pisikeste summadega) kohe kooli ajal, oleksin küllap kunagi euromiljonär. Esimestel töökohtadel saadud raha suvalistesse labrakatesse «investeerida» on tore, aga passiivsest sissetulekust oma tulevast töökoormust vähendada ning suunata see oma pere ja hobide suunas oleks olnud veelgi toredam.

Hoia kõik vaba raha arvelduskontolt eemal. Mida väiksem summa kontol on, seda leidlikum sa oma tarbimises oled. Alati maksa esmalt endale (ehk pane planeeritud investeerimis/säästmissumma igakuiselt kõigepealt kõrvale/kasvama), seejärel vaata, kuidas ülejäänud kuludega hakkama saad. Nagu mu sõber ütleb: ole iseendale nö kuri võlausaldaja, kes alati oma osa esimesena tahab saada.

Millised on sinu investeerimisplaanid järgmise 1-2-3 aasta jooksul?

Suurendada dividendiaktsiate portfelli, investeerida ettevõtluse ettevalmistusse, üürikinnisvara.