Põllumehed kardavad ikaldust
18. august 2016, 17:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmaprognoosi järgi ei lõppe vihmaperiood veel niipea ning vihm peksab vilja vastu maad ega lase seda koristada.
Maaeluministeeriumi maaelu- ja põllumajanduspoliitika asekantsler Marko Gorban ütleb, et sademed on meie piirkonnas tavaline ilmastikunähtus ja seetõttu tuleb põllumajandussektoris oma tegevuse planeerimisel täiendavate riskidega arvestada.
Maikuu on põllumeeste jaoks oluline saagi moodustamise periood. Avispeamees OÜ põllumees Ott Läänemets tõdes, et tema kodutalus Avispea külas oli tänavu maikuus sajuhulk neli millimeetrit, kui keskmine sademete hulk jääb 80-90 millimeetri vahele. «Juunis seevastu sadas topeltkogus ning liigniiskus on jätkunud kuni koristusajani. Viimaste nädalate jooksul on ka lõputud vihmasajud saagikusele mõjuma hakanud ning vili hakkab lamanduma, mis tähendab seda, et neid ei ole võimalik täielikult põllult kätte saada,» möönis Läänemets murelikult.
Vihmakartlik hernes on Eestis viimastel aegadel populaarsemaks muutunud, seda just kõrgete kokkuostuhindade tõttu. «Sel aastal on hernekasvatusega seotud riskid realiseerunud ning saagikaod on juba tõsised. Kui vihmad peagi ei lõppe, võib osa hernest põllule jäädagi,» lausub Läänemets.
Praegune olukord mõjutab ka otseselt järgmise aasta saaki. Kui masinatega põldudele koristama ei pääse, siis möödub ka talirapsi optimaalne külviaeg. «Selle aasta ebaõnnestumist tuleb siluda järgmisel aastal,» lisab Põllumeeste ühenduse KEVILI juhataja Meelis Annus.
«Sellised ekstreemsed olud panevad ka Eestis toimetavad põllumehed õppima tõelist tänapäevast riskijuhtimist,» ütleb Valgamaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Kalle Kits.