/nginx/o/2009/04/01/157071t1hd38c.jpg)
Eesti majandus taastub ekspordi kasvu najal oodatust kiiremini, kuid on oht, et ekspordikasv on oma tipu juba saavutanud ning juhul, kui tööstussektor ei suuda lisainvesteeringuid ligi meelitada, on edasine kasv problemaatiline, tõdeb Danske Marketsi Balti vanemanalüütik Violeta Klyviene värskes majandusülevaates.
Seni on Eesti eksport lõiganud kasu Venemaa ning Põhjamaade majanduste kiirest taastumisest. Ligi pool Eesti ekspordist läheb kiirelt taastunud majandusega riikide turgudele: Rootsi ligi 19 protsenti koguekspordist, Soome 16 protsenti ja Venemaale 10 protsenti.
«Jätkusuutlik majanduskasv sõltub sisenõudluse taastumise kiirusest ning sellest, millised allikad taastumist veavad,» märkis Klyviene.
Klyviene lisas, et kuigi jätkusuutlikust trendist on veel vara rääkida, on siiski märgata mõningast välisinvesteeringute kasvu.
Suurima riskina toob Klyviene välja hinnatõusu. Varasem palkade langus on tööjõukulu toonud tootlikkusega kooskõlla ning taastanud majanduse konkurentsivõime. Samas on hinnasurve riskid olemas ning see võib mõjutada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kui eelmisel aastal olid hinnatõusu ootused tingitud euro kasutuselevõtust, siis tänavu on need tingitud peamiselt välisfaktoritest, märkis Klyviene.
Tööpuudus on Eestis Klyviene sõnutsi struktuurne ning jääb kõrgeks veel mitmeks aastaks.
Eesti 2010.aasta majanduskasvu numbriks prognoosib Danske 2,5 protsenti ja selleks aastaks 3,9 protsenti. Tööpuuduse tase peaks sel ja tuleval aastal Danske prognoosi kohaselt jääma 14,3 protsendi tasemele. Palgakasvuks prognoosib Danske sel aastal 3,1 ja järgmisel aastal 4 protsenti. Inflatsioon peaks sel aastal Danske ootuste kohaselt olema 4,3 protsenti ja tuleval aastal 3,1 protsenti.