/nginx/o/2016/02/23/5075091t1h1e43.png)
Euroopa Komisjon on eesotsas digivolinik Andrus Ansipiga asunud kardinaalselt üle vaatama uue aja suhtlemisrakendustele kehtivaid reegleid ja ning püüab neid võrdsustada vanadele headele telekomiettevõtetele kehtivatega.
Ansip haarab Facebookil sarvist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Saame kinnitada, et komisjon töötab ühtse digtaalturu strateegia raames EL-i telekomireeglite uuendamise kallal ning vaatab üle e-privaatsuse direktiivi,» ütles Postimehele Euroopa Komisjoni esindaja Marie Frenay, kelle sõnul tullakse reformiplaaniga välja juba septembris.
Komisjoni eesmärgiks on Frenay kinnitusel luua konkurentsi moonutamise vältimiseks võrdsed tingimused kõigi turuosaliste jaoks ning seada kaasaja digiteenustele «õiged tingimused».
Üha kasvava trendiga internetipõhised suhtlemisteenused – nagu Skype, Facebooki Messenger ja WhatsApp - on nimelt pakkumas juba sisuliselt samu teenuseid, mida klassikalised telekomioperaatorid, kuid seni on üle vaatamata, kas näiteks tarbijakaitse ning võrgu- ja serverite turvalisuse nõuded kehtivad neile samaväärselt.
«See ei tähenda tingimata, et kõigile turuosalistele kehtestatakse EL-i telekomireeglid, kuid me tahame kaitsta lõppkasutajate ja avalikke huvisid sõltumata sellest, kuidas neid teenuseid pakutakse,» selgitas Frenay. «Hetkel ei kehti näiteks suhtlusteenustele ühtegi turvalisusega seotud nõuet, mis oleks võrreldav telekomiettevõtetele kohaldatavatega.»
Komisjon plaanib ühtlasi üle vaadata elektroonilise sidega seotud privaatsustingimused.
Komisjoni eesmärkide taga on muuhulgas Euroopa suurte telekomiettevõtete mure, et nad investeerivad oma teenuste pakkumiseks võrkude arendamisse üüratuid summasid, kuid on seatud ebavõrdsesse konkurentsi kaasaja online-teenustega, mis neid võrkusid oma tasuta suhtlemisteenuste pakkumiseks kasutavad.
Vanad ja uued peavad tegema koostööd
Telia Company president Johan Dennelind ütles eelmisel nädalal Postimehele, et inimesed üle maailma on juba omaks võtnud paljud uued võimalused omavahel ühenduses olemiseks ning siit võib tekkida küsimus, mis saab üldse näiteks mobiilioperaatoritest, kelle peamine sissetulek tuleb kõnehindadelt ja rändlustasudelt.
«Kõige aluseks on ühendused. Edu pandiks on nii parima mobiilse interneti kui püsiühenduste – tulevikus küll mõlema koondteenusena – pakkumine. Kuid veelgi olulisem on maailmatasemel ühenduste peale teenuste ehitamine. Ei saa jääda lootma vaid klassikalistele kõneteenuste ja ühenduste pakkumisele, arengu tagamiseks tuleb ühenduste peale luua tele-, pilve-, turva- ja paljusid teisi teenuseid,» selgitas Dennelind.
Tema sõnul on kõigi telekomiettevõtete jaoks suur oht, kui näiteks selliseid uue aja teenusepakkujaid nagu striimingu või tasuta internetikõnede pakkujaid hakatakse võtma vaenlaste ja konkurentidena.
«Uue põlvkonna telekomifirmana mõtleme, et koostööst selliste teenuste loojatega võib sündida ka meie jaoks kasumlik äri. Kuid see on puhtalt meie väljakutse, see pole tarbijate probleem. Me ei tohi enda muresid muuta tarbijate mureks, me ei tohi ennast sättida takistuseks tulevikku viivale teele,» selgitas Dennelind.
Sama kinnitas juuli lõpus Postimehele antud intervjuus Tele2 asepresident Guillaume van Gaver - mobiilse andmeside areng viib van Gaveri hinnangul selleni, et klassikaline kõneteenus ei saa jääda firma peamiseks teenuseks. Selle asemel tuleb keskenduda pidevalt ja jäägitult uutele rakenduste toetamisele ja näiteks m-maksete turvalisuse kindlustamisele.
«Meil lihtsalt peavad olema turvalised suhted hiiglastega nagu Microsoft, Apple ja Google, pankadega, iga kohvikupidajaga,» tõdes van Gaver