Sirje Niitra: haigus küll, kuid välditav

Sirje Niitra Foto: Peeter Langovits

Rasvumine on maailmas muutunud pandeemiaks, mis nõuab üha uusi ohvreid – ja järjest nooremaid –, ometi on see haigus inimeste endi tekitatud ja enamasti välditav. Rasvtõbi on muutumas välditavaks surmapõhjuseks number üks, konkureerides edukalt suitsetamisega.

Liigsed kilod lühendavad elu, halvendavad selle kvaliteeti ja suurendavad tervishoiukulutusi. Peaaegu pooltel juhtudel tekitab rasvumine, milleks loetakse kehamassiindeksit üle 35, teise tüübi diabeeti, mis on ravimatu. Ligi 30 protsendil võib see põhjustada soolevähki, 12 protsendil raskeid liigesehaigusi, paljudel juhtudel viljatust ja psüühikahäired.

Kui sellest jääb veel väheks, siis võiks lisada, et 20–30 aastat vana mees, kelle kehamassiindeks on üle 45, kaotab oma elust 13 aastat, sama vana naine aga 8,1 aastat. Inimesel kehamassiindeksiga 35 on suremusrisk 2,5 korda kõrgem kui sellel, kel see jääb 20 ja 25 vahele. Kui see näitaja tõuseb üle 40, kasvab tõenäosus surra kümme korda. Kes sooviks pärast sellist statistikat veel hõisata, et «paks laps ilus laps» või «las olla paks, peaasi, et õnnelik»?

Tohtrid on asja tõsiselt võtnud. Kirurg Ilmar Kaur rääkis reedel toimunud konverentsil «Arstid rasvumise vastu», et kehalise koormuse, dieedi ja ravimitega on võimalik saavutada kaalulangus 5–10 protsenti ja 90–95 protsendil tulevad maha läinud kilod viie aasta jooksul tagasi. Ei aita ka paastulaagrid ja muud ekstreemsed meetodid.

Tänapäeval on tugeva rasvumise korral – ehk siis, kui kehakaal kasvab juba üle 110–120 kilo – kõige efektiivsem bariaatriline kirurgia, mille puhul kas vähendatakse mao mahtu või pannakse sellele pael peale. Ehkki perearstid suhtuvad sellesse meetodisse teatud ettevaatlikkusega, suunavad nad siiski juba oma paksukesi kirurgide noa alla.

Üks ligi viiesajast säärase operatsiooni läbi teinud Eesti inimesest Madis Sillo on igal juhul õnnelik. Mees kaalus enne 198 kilo ja ei suutnud üle 25 meetri järjest kõndida. Nüüd käib ta oma jahikoeraga metsas pikki maid. Sai oma suhkurtõvest, haavanditest ja paisetest lahti ning naudib elu täiel rinnal, sest see 128 kilo, mis nüüd veel peal, on ju käkitegu.

Sellised kogenud ja tunnustatud arstid nagu Adik Levin ja Peeter Mardna esitasid konverentsi lõpus küsimuse, kas me mitte ei võitle tagajärgedega, pööramata tähelepanu põhjustele. Ja neil on tuline õigus. Levin nimetas järjest kasvavat ülekaalulisust supermarketi sündroomiks, sest just need õhutavad oma reklaamide ja kampaaniatega ülesöömist.