RIA selgitab: kuidas ära tunda Facebooki laikide noodapüüki

FB petulehekülg Foto: RIA/Facebook

Paljud on kindlasti kuulnud ütlust, et loll saab ka internetis peksa, eriti kehtib see just sotsiaalvõrgustike kohta. Viimaste päevade laikimise hullus ühe tuntud autotootja libakontolt loodud liiga helde loosipakkumise ümber ajendas Riigi Infosüsteemi Ametit (RIA) avaldama juhtnööre, kuidas laikide farmimist ära tunda ja sellest hoiduda.

Farming ehk eestikeelse vastega noodapüük ähistab netiliikluse reeglina kuritahtlikku ümbersuunamist omaenda eesmärkide saavutamiseks. Laikide farmimine on seega pahategevus, mille eesmärk on FB-s püstipandud kurilehele suuremat külastatavust toota ja selle kaudu oma eesmärki reklaamida.

Noodapüüdjate töö tagajärg on seega see, mis ringleb inimese ja tema sõprade FB voogudes - üks järjekordne internetis liikuva pettuse liik ja kogub see massilist populaarsust just Facebooki keskkonnas.

Laikide farmimine toimub tavaliselt petturite poolt loodud erilehekülje abil, kuhu postitatakse võlts-loosimisi, äraandmisi, uudiseid või väljamõeldud (tavaliselt varastatud) lugusid koos piltidega, ikka eesmärgiga koguda jälgijaskonda. Need postitused küsivad inimestelt kas laike ja lehejagamist näitamaks üles poolehoidu, või nõuavad lausa palvetamist või protesteerimist võideldava eesmärgi nimel, mõnikord ka võitmaks erinevaid võistlusi või loosimisi.

FB praegune uudisvoo algoritm soodustab laikide farmimist veelgi, kuna see töötab just laikide ja jagamiste arvu põhjal ning toob „märgatud“ postituse kasutajate voogudes üha jõulisemalt esile. Kui pettur on kogunud piisavalt jälgijaskonda, siis paneb ta lehe müüki või müüb soovijatele oma lehel reklaamiteenust.

Mõningatel juhtudel pannakse leht ka Tumeveebis (Dark Web) müüki teistele petturitele, et nemadki saaksid oma eesmärke täide viia. Mida rohkem on FB lehel laike, seda suurema summa eest saavad petturid seda müüa.

Halvemal juhul saab lehe omanikuks mõni pahauskne tegelane, kes alustab petukampaaniaga, postitades võltsloosimisi või võistlusi, kus soovitakse kasutajalt isikuinfot ning krediitkaardi numbrit.

Laikimine võib tunduda ohutu, kuid tulemus levib kulutulena ka inimeste sõpruskonna voogudesse, muutes nad spämmilevitajateks või nakatades neid pahavaraga.

Kuigi laigitud lehekülg ei pääse ligi inimeste profiilis leiduvale sõbranimekirjale, lastakse käiku kasutajaprofiilist leitud info ning selle põhjal hakatakse kostitama personaalsete pakkumiste ja muude postitustega. Kui ollakse hiljuti laikinud BMW lehekülge, saadamse peatselt ahvatleva loosikutse, kus on loosis BMW, kuid osalemise eeltingimusena soovitakse  näiteks krediitkaardi andmeid. Ja nagu naksti – oledki konksu otsas. Teise näitena võib tuua igasuguseid heategevusliikumised, mis küsivad krediitkaardiinfot annetuste saamiseks.

Seega – mõni laik siia-sinna võib tuua tõsist kahju inimesele ja tema sõpruskonnale, olgugi, et sõnum, mida üritate edastada, on hea. Ainuüksi laikimine võib anda alguse suuremale tegevusahelale.

Kuidas eristada legitiimsete sõnumitega postitusi noodapüügist?

• Esiteks: kui miski on liiga hea, et olla tõsi, siis reeglina polegi see tõsi.
• Teiseks: tulks kontrollida, kas FB leht, mis jagab postitust, on FB poolt verifitseeritud.
• Kolmandaks: vaadata, kas postituse teema kohta leidub infot ka mujal, või vaid lehel, mida viitab postitus ise.
• Neljandaks: jälgida postituste kuupäevi. Kui leht on „eilane“, kui tal puudub eelnev ajalugu, siis see loodigi (vaid) pettuseks.

Allikas: RIA ajaveeb