/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2009/05/22/182967t1h251b.jpg)
OBO Bettermann Balti piirkonna peadirektor Tarmo Riit ütles, et aeg-ajalt esineb olukordi, kus pinge kodutarbijat toitvas elektriliinis on avarii tõttu välises elektrivarustuses nimipingest oluliselt kõrgem ja see võib kahjustada koduelektroonikat.
Spetsialist: liigpinge elektrivõrgus kahjustab koduelektroonikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pinge võib sellisel juhul olla kõrgem isegi ligi kaks korda.Selline avariiline pinge ei ole enam lühiajalise impulsilise loomuga ning kodu-elektroonika kaitseks tuleks sellisel juhul kasutada pingereleedel põhinevat tehnikat. «Iseasi, kas selline investeering tegelikult õigustatud on, kuna selline avariirežiim võib praktikas aastakümneid mitte ette tulla,» lausus Riit.
Palju rohkem rikneb koduelektroonikat iga-aastaste piksete ja elektrivõrkudes toimuvate ümberlülimiste läbi. Spetsialist hoiatas, et liigpingepiirikud ei kaitse seadmeid ülalmainitud mitte-impulsilise iseloomuga pikemaaegsete liigpingete eest.
Pikne võib võtta nii kodu kui vara
Eestis on aastas keskmiselt veidi alla 25 äikesepäeva. Ometigi põleb Eestis peaaegu igal aastal äikese tõttu nii mõnigi hoone.
Majja või suvilasse sisselöönud pikne põhjustab tavaliselt väga kiiresti intensiivse põlengu ning hoonet õnnestub päästa ainult kiirete ja tõhusate kustutustöödega, mida aga paraku pole alati võimalik tagada. Enim ohustatud on alalise asustuseta suvilad ja maakodud.
Piksest põhjustatud tulekahjudest märksa rohkem esineb seejuures pikse tekitatud liigpingete poolt põhjustatud koduelektroonika kahjustusi. On selge, et pikse ajal hoone elektrijuhmestikus levida võiv liigpinge rikub koduelektroonikat.
Elektroonikaseadmed on ehitatud taluma kuni 1,5 Kv liigpingeimpulssi, pikne võib aga tekitada palju võimsamaid impulsse, mis kahjustavad telereid, arvuteid, telefone, kütteseadmete juhtimisautomaatikat ja muud. Lisaks piksele põhjustavad ka elektrivõrkudes aeg-ajalt toimuvad lülimised elektroonikat rikkuvaid liigpingeimpulsse.
«Seega tasub mõelda oma kodu või suvekodu kaitsmisel nii ehitise enda kaitsele pikse- ja tuleohu eest, kui ühtlasi hinnata oma koduelektroonika hulka ja maksumust,» ütles Riit.
Tuleohu ja purustuste vastu kaitseb ehitist asjatundlikult paigaldatud ning Euroopa standarditele vastav hooneväline piksekaitse. Liigpingete eest kaitsevad koduelektroonikat aga liigpingepiirikud.
Tänapäevane piksekaitse koosneb piksepüüduritest, milleks on katusele paigaldatavad piksevardad ning horisontaalsed traatpüüdurid. Viilkatuse korral kaitseb tihti suuremat osa ehitisest katuse harja kohale paigaldatud horisontaalne püüdurtraat. Ehitise kõrgemaid osi kaitstakse lisaks individuaalsete vertikaalsete piksevarrastega.
Kui ehitise lähedal paukuv pikne on löönud sisse püüdurisse,siis juhitakse laeng mööda traati maapinnani ja sealt edasi maandusseadmesse. Maandusseade lahustab laengu maapinda. Kuna maandusseade peab olema elektriliselt ühendatud ehitise elektripeakilbi maanduslatiga, tõuseb siiski osa liigpingest lati kaudu koduelekroonikani. Selle liigpinge maandavadki ohutult liigpingepiirikud.