/nginx/o/2016/08/13/5715755t1h670e.jpg)
Ameerika Ühendriikide presidendiks pürgiv Hillary Clinton on seadnud üheks oma poliitilise agenda peamistest prioriteetidest pealetungi infrastruktuuri vallas.
Clinton lubab olla sillaehitaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõppeval nädalal tutvustas Clinton Michigani osariigis oma majandusplaane ning tõotas juba esimese saja võimololeku päeva jooksul taotleda mõlemalt peavooluparteilt toetust suurele riiklike kulutuste paketile, kirjutab Financial Times.
Infrastruktuuri asetamine niivõrd kõrgele nimekirja tippu on riskantne, kuna eeldab kompromisse keerukate ettevõtlusmaksu reformide küsimuses.
Clintoni tiim kinnitab aga, et haistab reaalset avatust diskussiooniks investeeringute kasulikkuse üle teedesse, sildadesse jne.
Sisuliselt sama – kuid veelgi suuremas mastaabis – on varasemalt lubanud Clintoni rivaal Donald Trump, kes tahaks rahastada ettevõtmist uute riigivõlakirjadega.
Clinton läheneks rahalisele küljele ettevõtlusmaksu reformide kaudu. Ta katsuks kulutada viie aastaga 275 miljardit dollarit, millest 25 miljardit läheks uue infrastruktuuripanga püstipanemiseks.
Pank aga annaks kuni 225 miljardi dollari väärtuses laenusid ja tagatisi, misläbi kogusumma paisuks 500 miljardile dollarile.