/nginx/o/2015/07/28/4328725t1hd343.jpg)
Euroopa Komisjon laiendas reedel jõustunud rakendusotsusega sigade Aafrika katku tõkketsoone Lätis ja Poolas, Eestis piirid ei muutunud, kirjutab BNS.
Euroopa Komisjon laiendas seakatku tõkketsoone Lätis ja Poolas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue määruse järgi on kõige karmimas ehk kolmandas tsoonis alad Kagu- ja Loode-Eestis. Teises tsoonis on aga enamik riigi keskosast, selgub otsusest.
Poolas kehtestati otsusega väikesed kolmanda tsooni alad riigi idaosas ning veidi laiem teine tsoon.
Eestis laiendas Komisjon tauditsooni viimati juuli lõpus. Siis laienes kolmas tsoon Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Harjumaal asuvatele valdadele ning kogu Mandri-Eestis kehtestati teine tsoon.
Kõik kolmandas tsoonis paiknevad seakasvatusettevõtted on intensiivse veterinaarjärelevalve all. Olulisima kitsendusena on kolmandast tsoonist lubatud turustada ja eksportida vaid uuritud sigadelt või karjadest pärinevat kuumtöödeldud sealiha ja -tooteid.
Kuumtöötlemata sealiha- ja toodete liikumine on teises ja kolmandas tsoonis lubatud vaid erimärgistatult ja Eesti piires. Elussigade liigutamine on lubatud teatud tingimustel range veterinaarjärelevalve all nii Eestis kui teistes liikmesriikides asuvatesse teise ja kolmanda tsooni farmidesse.
Kõik teises ja kolmandas tsoonis kütitud metssead peavad olema uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks. Lubatud on uuritud metssigadelt pärineva liha ja toodete turustamine Eestis teise tsooni piires erimärgistusega.
Käesoleval aastal on seni tuvastatud viis kodusigade Aafrika katku taudikollet. Möödunud aastal oli 18 kodusigade taudikollet, mille käigus hukati üle 22 000 kodusea.
Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 2014. aasta 8. septembril, mil Hispaanias asuvast EL-i referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Taudi on leitud kodusigadel Lääne-Virumaal, Valgamaal, Tartumaal, Viljandimaal, Jõgevamaal ja Võrumaal.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.