Viis müüti ja rumalat vabandust, miks rattasõit vahele jätta

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees / EMF

Üllatavalt palju inimesi usub müüte jalgrattasõidu kohta või toob lihtsalt mõne vabanduse, miks sõidust keelduda. Bike-ID blogi üritab need müüdid purustada.

1. See on liiga ohtlik. Jah, jalgratta selga istumisega kaasnevad teatud riskid. Ratturid satuvad õnnetustesse ning saavad autodelt lööke. Aga kui ohtlik on jalgrattasõit tegelikult?

Euroopa maanteedel hukkunutest 21 protsenti on jalakäijad, 7 jalgratturid ning 18 mootorratta- ja mopeedijuhid. Seega jala liikumine on kolm korda ohtlikum kui jalgrattasõit. Jalakäijate ja ratturite elu ohustavate asjaoludena võib tuua näiteks eraldi liiklusraja puudumise, suure sõidukiiruse ja liiklejate endi ettevaatamatu käitumise.

Iga liikleja saab oma turvalisuseks palju ära teha. Aastal 2015 pidas Eesti politsei esimese poolaasta jooksul kinni 380 alkoholi tarvitanud jalgratturit, tulede või helkuri nõude vastu eksiti 175 ning tehnonõuete täitmisega oli probleeme 55 korral. Rattatuled, helkurvest ja kell on meie liikluskultuuris hädavajalikud.

Kindlasti tuleb alati liikluses jälgida ka auto avanevaid uksi, sest need võivad avanedes sekundiga eluohtlikuks kujuneda ja pimedaid kurvi, kus autojuhid ratturit ei pruugita märgata. Seega rattasõit ei ole täiesti ohutu, aga kui seista ise enda turvalisuse ja ratta seisukorra eest, siis on juba õnnetuse vältimiseks palju ära tehtud.

2. Tee on liiga pikk. Tee tööle või soovitud sihtpunkti võib tunduda liiga pikk, kui vahemaa on näiteks 15 kilomeetrit. Sellele tasub läheneda praktilisema nurga alt. Paljud jalgratturid Lääne-Euroopas kasutavad kokkupandavaid rattaid, et neid oleks mugav rongi või muude ühistranspordivahendisse kaasa võtta. Kas teadsid, et kokkupandavad rattad kaaluvad keskmiselt vaid 11 kilogrammi?

3. Võimatu on paigutada kõik vajalikud asjad kuhugi ära. Kui see on põhjus, mis jalgrattasõidust eemal hoiab, siis vead igapäevaselt kaasa rohkem asju kui keskmine inimene või sul ei ole lihtsalt rattasõiduks sobivat kotti. Üks hea rattakorv või riputatavad rattakotid mahutavad ilusti nii sülearvuti, vahetusriided, lõunasöögi, raamatu, dokumendikausta ja muudki vajalikku.

4. Kuskil ei ole pärast sõitu pesemas käia. Paljud toovad just selle  vabanduseks, aga sellegi vastu on mitmeid lahendusi. Esiteks tasub üle kontrollida oma kontori büroohoone, sest endalegi teadmata võib paar korrust ülevalt- või altpoolt avastada duširuumi olemasolu. Kui hoones sellist võimalust ei ole, siis kindlasti leidub läheduses mõni spordiklubi või jõusaal. Viisaka küsimise peale on võimalik jõuda kokkuleppele duši all käimise ja maksmise osas.

5. Rattasõit teeb impotendiks. See on kuulujutt, mis läks liikvele 90-ndate paiku ning selles ei ole kübetki tõtt. Jah, on avastatud, et profiratturid võivad kogeda lühiajalisi erektsioonihäireid, kuid see on seotud pigem tundidega, mis on veedetud kehale mittesobival rattasadulal. Selle vältimiseks on disainitud palju erinevaid sadulaid. Ergonoomilised ja voolujoonelised väljalõiked võtavad kubemearteritelt surve ära. Kuid kui sa soovid täiesti veendunud olla, siis on olemas ka ninata sadulad. Senikaua, kuni  sadul on sobilik ning sa ei sõida nii palju kui Tour de France’i jaoks treenijad, siis usu, et rattasõit pigem vähendab erektsioonihäirete esinemist, kui tõstab seda.