/nginx/o/2016/04/25/5304149t1hacdb.jpg)
Halvad ilmastikutingimused ning mädanema kippuv saak Champagne’i piirkonnas Prantsusmaal paneb viinamarjakasvatajad tõdema, et see aasta on väikseima saagikusega alates 80ndatest saati.
Erakordselt halb viinamarja-aasta muserdab veinitootjaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadised öökülmad pole viinamarjade saagikusele hästi mõjunud, vahendab Decanter. Champagne Fleury šampanjatootja Jean Pierre Fleury tõdes, et jahedate ilmade tõttu on ta kaotanud ligi 70 protsenti oma potentsiaalsest saagist.
Aube’i piirkonda tabas aga hooaja lõpupoole rahetorm, mille tagajärjel läksid taimed niiskusest hallitama ning šampanjatootjad pidid taaskord heast saagist suu puhtaks pühkima.
Les Ricey’s piirkonna viinamarjakasvataja Olivier Horiot eeldas, et tema põldude saagikus jääb sel suvel hinnanguliselt 2500-3000 kilogrammi hektari kohta, kuid tavapärane viinamarjade saagikus on suviti ulatunud 10 700 kilogrammini hektarist.
Champagne’i istanduspiirkonna tegevjuht Charles Philipponat märkis, et kuna see aasta on tõepoolest erakordselt halb viinamarja-aasta, siis püüavad veini- ja šampanjatootjad kasutada olemasolevaid viinamarjavarusid, et tootlikkus kannatada ei saaks. See kompenseerib osaliselt selleaastasi kahjumeid. Jääb üle vaid loota, et ees ootab parem saagikus ning vein ega šampanja ei muutu defitsiidiks.